Lubage esitleda: minu uusvana jalgratas
pärit vanakraami turult, saadud 20 euri eest
armastan teda väga, sest kõik mu liikumised võtavad nüüd vähemalt poole vähem aega kui enne.
lihtsalt superluks :)
.JPG)
lihtsalt superluks :)
Mu eriline lemmik on siinjuures asjaolu, et sain jalgrattale korvi, kuhu panna turult ostetud tomatid ja suvikõrvitsad ja virsikud ja melonid ja.... :)
Praegu ongi siin kohe-kohe algamas melonite, virsikute ja nektariinide hooaeg. Esimesed on juba poodidesse isu äratama tulnud aga kõige magusamate aeg pidi u nädala pärast saabuma. Maasikaid ja kirsse leiab siin muide kuni septembrini. Aga eriti tore on mu meelest, et varsti varsti saab juba mustikale minna. Siin on nii, et kui puu- või juurvilja hooaega parajasti pole, siis otsitavat poest ei leiagi. Prismast sai minu mäletamist mööda ikka suvel ka banaane osta, siin leiab praegu aga ainult mõne üksiku eriti rohelise Costa Rica tegelase ja mingil hetkel kaovad need ka täitsa ära.
Prantsusmaal on erinevates osades aga muidu nii eriilmeline kliima, et ma saan pea kõik söödavad juurikad valida kogu aeg kohaliku päritoluga. Made in France ei olegi enam kuskilt kaugelt Euroopa teisest otsast lettidele lennutatud.
Aga tegelikult ei olnud üldse puuviljad teemaks. Ma tahtsin hoopis natuke oma uuest projektist rääkida Tegelikult isegi kahest uuest projektist.
Esimene neist on siinsamas
Kõik, kelle varbad tunnevad ennast talviste miinuskraadide juures halvasti, saavad endale soetada minu tehtud paari villaseid sokke. Koon ühele kohalikule talule, mis asub muide hämmastavalt imeilusas kohas, nende enda lammaste villast kedratud lõngast sokke. Lõng on igatpidi öko, kuskil protsessis pole ühtegi kemikaali kasutatud ja sokid on ikka hoole ja armastusega kootud. :)
Nad on muidu spetsialiseerunud foie gras ja igasuguste muude taoliste hõrgutiste valmistamisele aga lisaks müüvad nad ka lõnga ja selle talu perenaise hobi korras kootud mütse, salle ja kindaid. Ja kuna tema ei oska sokke kududa, siis on nüüdsest müügil ka minu tehtud sokipaarid. :)
Mu teine käimasolev projekt on pisut...teistlaadi.
Kaks korda aastas toimub Pariisis koostöös ajakirjaga Marie Claire maailma suurim käsitöö ja kunsti mess Créations & savoir faire. Järgmine on kalendris kirjas novembri keskpaigaks ja mul avanes võimalus seal natuke oma õmblusoskusi näidata. Paar kuud tagasi olin ma kaasatud ühte projekti nimega tricot urban, mille käigus sai üks vana ja ilmetu matkaauto uue ja väga värvilise heegeldatud kuue. Novembris osaleb selle projekti autor oma tööga sellel messil ja mina õmblen tema tiimile selleks puhuks rõivad. Rõivaste kavandid tulevad kunstnikult, minul jääb üle lõiked konstrueerida ja rõivad valmis õmmelda. Kuna praegu on puhkuste aeg, siis tuleb mul veel natuke kannatust varuda, enne kui saan õmblemisega algust teha, aga ausalt öeldes ootan ma seda juba väga kannatamatult. :) Täpselt minu teema ju. :)
Ja novembris saan ma tänu sellele ka siis sellest messist osa, mis kodulehelt vaadates, tundub ka igatepidi mulle väga sobilik olevat. :)
Mõtlesin ükspäev sellele, et mul on siin ikka igati põhjust õnnelik olla. Siiani on mul avanenud võimalus tegeleda ainult ja täpselt sellega, mis mulle on alati huvi pakkunud ja meeldinud. Ja milles me osav olen. Loodan, et need võimalused leiavad ka edaspidi tee minu juurde. Ma olen praegu täpselt seal, kus ma praegusel hetkel olema pean.
Homme hommikul olen ma maasikapõllul, sest me otsustasime, et on aeg talveks maasikamoosi teha.
bisous bisous
Nad on muidu spetsialiseerunud foie gras ja igasuguste muude taoliste hõrgutiste valmistamisele aga lisaks müüvad nad ka lõnga ja selle talu perenaise hobi korras kootud mütse, salle ja kindaid. Ja kuna tema ei oska sokke kududa, siis on nüüdsest müügil ka minu tehtud sokipaarid. :)
Mu teine käimasolev projekt on pisut...teistlaadi.
Kaks korda aastas toimub Pariisis koostöös ajakirjaga Marie Claire maailma suurim käsitöö ja kunsti mess Créations & savoir faire. Järgmine on kalendris kirjas novembri keskpaigaks ja mul avanes võimalus seal natuke oma õmblusoskusi näidata. Paar kuud tagasi olin ma kaasatud ühte projekti nimega tricot urban, mille käigus sai üks vana ja ilmetu matkaauto uue ja väga värvilise heegeldatud kuue. Novembris osaleb selle projekti autor oma tööga sellel messil ja mina õmblen tema tiimile selleks puhuks rõivad. Rõivaste kavandid tulevad kunstnikult, minul jääb üle lõiked konstrueerida ja rõivad valmis õmmelda. Kuna praegu on puhkuste aeg, siis tuleb mul veel natuke kannatust varuda, enne kui saan õmblemisega algust teha, aga ausalt öeldes ootan ma seda juba väga kannatamatult. :) Täpselt minu teema ju. :)
Ja novembris saan ma tänu sellele ka siis sellest messist osa, mis kodulehelt vaadates, tundub ka igatepidi mulle väga sobilik olevat. :)
Mõtlesin ükspäev sellele, et mul on siin ikka igati põhjust õnnelik olla. Siiani on mul avanenud võimalus tegeleda ainult ja täpselt sellega, mis mulle on alati huvi pakkunud ja meeldinud. Ja milles me osav olen. Loodan, et need võimalused leiavad ka edaspidi tee minu juurde. Ma olen praegu täpselt seal, kus ma praegusel hetkel olema pean.
Homme hommikul olen ma maasikapõllul, sest me otsustasime, et on aeg talveks maasikamoosi teha.
bisous bisous
No comments:
Post a Comment