Pariisi mess on selleks korraks läbi. Olen tagasi kodus, suure hulga postiiivsete emotsioonidega.
Mess oli äge ja meie seltskond tore. Jagasin ära kõik oma visiitkaardid ja sain nii tuttavaks paljude toredate ja huvitavate inimestega. Kohtusin näiteks Hollandist pärit ajakirjanikuga, Londonis kangapoodi pidava paariga, Pariisis lasteteatrit juhtiva neiuga, kostüümikunstnikuga, käsitööõpetajaga ja veel saja erineva ameti esindajaga.
Sain kuhjaga komplimente oma tööde kohta ja palju häid soove edaspidiseks. Samuti mõned tõsisemad kontaktid, kellega ehk edaspidi koostööd teha. Praegu on mul näiteks juba üks uus projekt järgmise aasta märtsikuuks olemas. Yippiii :)
Harjutasin neli pikka päeva prantsuse keelt, sest 99,9 protsenti inimestest siin ikka veel inglise keeles ei räägi. aga pole hullu, sest see tuli mulle ainult kasuks. Jäin sadade kaamerasilmade ette, mis tähendab seda, et võhivõõrad käivad ringi telefonis pilt minust...veidi creepy. Ühesõnaga, sain ühe ägeda kogemuse võrra rikkamaks.
Baba Yaga seltskond oli just täpselt nii siiralt rõõmsameelne ja silmatorkavalt värvikirev kui piltidel.
Lisaks minu kostüümidele saatsid baba yaga't messil ühe mütsimeistri superlahedad mütsid, mida me kõik kandsime; ühe sallimeistri sallid ja ühe kunstniku heegeldatud/kootud toolid ja muud pisikesed aksessuaarid (teekann, vihmavari, vaibad, ja kõik muu selline).
baba yaga seltskond
siinolevad pildid on tehtud minu ja Joelle Laurencon'i poolt.
Ahjaa...meil sajab just praegu akna taga lund. Esimest sellel talvel ja suuresti küll vihmaga pooleks. Aga siiski lund ! :) Ma pean tunnistama, et ma ootasin teda juba tükk aega, nüüd olen nina vastu aknaklaasi nagu väike laps. :) Ja järgmise asjana on ootusnimekirjas jõulud. ;) Tänavad ja põõsad on siin nüüd igatahes õhkõrna valge vaiba all, ehk jäävad nii hommikuni. Kõrgemal mägedes on juba pikemat aega tunduvalt paksem lumevaip maas olnud ja suusamäed, -rajad ja -laenutused on kõik avatud. Nii et...suusatama.
bisous
No comments:
Post a Comment