Uus aasta sai töise alguse.
Mu algsest kahest talvevaheaja töönädalast on nüüdseks saanud juba pea terve kuu. C firmas oli vaheajaks abikäsi vaja ja ma kasutasin ära võimaluse teenida natuke lisaraha. Pärast kahte nädalat otsustasid nad, et vajavad mu abikäsi veel natuke aega, ja nii ma nüüd olengi juba mitmendat nädalat ametlikult tööl. Siin siis nii esimest korda. Homme ja ülehomme ka, ja siis veel terve järgmise nädala.
Siin on töönädal viis päeva pikk ja nädalas tehakse 35 tundi. Lõuna ajal on kas tunni või kahe tunni pikkune paus (sõltub su ametinimest), kus kõik koju sööma lähevad. Kui sul on laps école maternelle'is (meie mõistes siis lasteaias) või koolis, siis tuleb veel sealt ka läbi käia, ja laps kaasa võtta, sest lõunat süüakse kõik koos kodus. Mõnel pool saavad lapsed ikka koolis ka süüa, aga siin meie juures toimib näiteks selline süsteem.
Prantslasi peetakse euroopa produktiivseimateks töötajateks, aga ma päris tihti imestan selle võimalikkuse üle. Alustuseks juba mainitud kahe tunnine lõunapaus. Ma jõuan selle ajaga lõunat süüa, nõud pesta, tolmu pühkida, raamatut lugeda, lilli kasta, pesu pesta..... nemad söövad. No okei. Söömisest tööjuures veel niipalju, et hommikuti on veel üks 15 min paus, mis mu peas kõlab kui "on-croissant'i-söömise aeg" !!!!
Siis mugivad kõik hommikul pagariärist ostetud värskeid croissant'e. Koos espressoga.
Ja nii söömist kui ka töötegemist saadab kohati lõputu jutuvada. See on see teine põhjus, mis paneb mind nende produktiivsuses kahtlema. Ükskõik kui minimaalset vastust su küsimus ootab, alati järgneb sellele pikem seletus, mis on vahel samal teemal, aga vahel hoopis teisest ooperist. Kui keegi jalutab sulle koridoris vastu, siis võid arvestada sellega, et lihtsalt bonjour'iga ei pääse sa kuhugi. See on vahel ikka täitsa uskumatu kui palju mõned inimesed võivad rääkida, ja mitte kordamööda vaid ikka kõik samal ajal. Ise nad ei pea seda sugugi märkimisväärseks, nii et ilmselt on see minu jaoks kui leia-kümme-erinevust-eestlase-ja-prantslase-vahel. Mulle meeldis see Tujurikkuja sketš tuttavatest, kes poes kohtuvad. Minu meelest kohati nii tõetruu, ja ilmselgelt siinses keskkonnas pea võimatu situatsioon. Aga eestlane olla on ikka uhke ja hää. :)
Selliseid töömuljeid.
Muidu on meil siin haljendav rohi ja sinine taevas. Päeviti on umbes 10-12 kraadi sooja. Jõululaupäeval oli 14 kraadi, mispeale isegi kohalikud imestasid, et veidi soe on detsembri kohta. Lumest pole keegi kuulnud, veel vähem näinud. Kõik suusakeskused on kinni, sest isegi üleval mägedes pole siin lund.
Tali, kus sa oled ????
Loodan, et Su aasta on saanud hea alguse ja soovin, et kohtan Sind siin ikka ja jälle ka sellel aastal.
bisous bisous
No comments:
Post a Comment