Ma olen nüüd siin ametlikult kohalikus töötukassas ehk pole-emploi's registreeritud, kui aktiivne tööotsija.
Tänaseks on meile selgeks saanud, et ise tuttava tuttava tuttava kaudu töö leidmine võib siin ikka päris pikaks ja keeruliseks venida. Eriti kui elukoht on keset metsi ja mägesid, tutvusringkond on üsna limiteeritud ja kohalik tekstiilisektor viimase 30 aasta jooksul korralikult kokku kuivanud. Igasuguseid põnevaid projekte olen ma selle aasta jooksul leidnud mitmeid, tööd, mille eest igal kuul palgatšekk rahakotti pista, aga siiani mitte.
Nii me käisimegi eelmisel teisipäeval kohalikus pole-emploi's. Õnneks asub üks siinsamas meie linnakeses. Kõigepealt registreerisime mulle konto nende andmebaasis, mis tähendas kümnete lehekülgede viisi tabelite täitmist ja igasuguste tõendite/diplomite/eelnevate töölepingute/cv-de ja kõige muu sellise üles otsimist ja üleslaadimist. Mis sest, et kõik mu dokumendid on eesti või heal juhul inglise keeles, millest kumbagi keegi seal ju ei valda, üleslaadida oli vaja need kõik. Ja kui töövestlusel peaks küsitama millegi tõendamist, siis tuleb mul just neidsamu dokumente ette näidata ja loota, et nad ei arva, et eesolev paber on näiteks lasteaia lõputunnistus või muud taolist.
Muuseas, kui mind ootab ees töövestlus, siis pole-emploi maksab kinni mineku ja tuleku sõidukulud. Tasuta ühistransport.
Muuseas, kui mind ootab ees töövestlus, siis pole-emploi maksab kinni mineku ja tuleku sõidukulud. Tasuta ühistransport.
Konto registreeritud, määrati mulle esimene rendez-vous. Minu care-taker'iks osutus neljakümnendates naisterahvas, kes esimesel kohtumisel jättis igati sümpaatse ja asjaliku mulje. Igal kuul on mul kohustus oma profiili update'ida ja korra kuus vähemalt on mul ka silmast-silma kohtumine. Rahalist toetust nad mulle parasjagu maksta ei saa, sest selleks pean ma olema siin riigis töötanud vähemalt neli kuud.
Igale tööotsijale määratakse pole-emploi's nö "oma inimene", kes sinuga tegelema hakkab ja määratakse tööotsimise aktiivsuse tase. Olemas on kolm kategooriat- esimese puhul tuleb endal kogu töö ära teha- tööpakkumised portaalidest üles otsida, cv kokku panna, tööandjale saata, kohtumiste ajad kokku leppida jne jne. Kolmanda kategooria puhul teeb kogu selle töö sinu eest ära pole-emploi töötaja. Teine kategooria on midagi nende kahe vahepealset. Ja mulle määrati õnneks see kolmas grupp.
Üldiselt tähendab pole-emploi's olemine kümnete ja kümnete paberite täitmist ja avalduste esitamist ja siis kümnete ja kümnete paberite saamist. Näiteks saadetakse mulle postiga koju paber, milles märgitakse ära mu järgmise kohtumise aeg. Mis sest, et mitu päeva enne, kui see paber mulle postkasti maabub, saadetakse mulle ka minu isiklikule meiliaadressile JA pol-emploi kontole meil, täpselt sama infoga.
Ma kahtlustan, et postiga saatmist kasutatakse ilmselgelt ainult selleks, et postitöötajatel ikka tööd jätkuks.
Selle nädala jooksul olen leidnud postkastist hulganisti informatiivseid kirju pole-emploi kohta, saanud ühe kutse tööandja jutule (kahjuks ei ole see töö aga mind väga huvitavast valdkonnast) ja saatnud cv (postiga ! ) ühele firmale, kes parasjagu just otsib siinkandis töötajat, ja kes, pakub tööd enam-vähem just minu valdkonnas. fingers crossed ;)
Sellest viimasest kuulsin ma tegelikult tuttava tuttava kaudu oma viimase projekti käigus, milleks oli eelmisel laupäeval toimunud workshopid, kus ma õpetasin kootud/heegeldatud ehteid tegema. http://kristahblog.blogspot.fr/2014_02_01_archive.html Lillede heegeldamise õpetamise käigus tulid ikka jutuks minu tegemised ja tööotsimised ning loomulikult sattus mulle just parasjagu selline õpilane, kes teadis kohe ka mulle sobivat töökohta soovitada, kuhu kandideerida.
Pole-emploi jutud jätkuvad 28. märtsil, kui mulle on järgmine rendez-vous määratud.
Bises
Selle nädala jooksul olen leidnud postkastist hulganisti informatiivseid kirju pole-emploi kohta, saanud ühe kutse tööandja jutule (kahjuks ei ole see töö aga mind väga huvitavast valdkonnast) ja saatnud cv (postiga ! ) ühele firmale, kes parasjagu just otsib siinkandis töötajat, ja kes, pakub tööd enam-vähem just minu valdkonnas. fingers crossed ;)
Sellest viimasest kuulsin ma tegelikult tuttava tuttava kaudu oma viimase projekti käigus, milleks oli eelmisel laupäeval toimunud workshopid, kus ma õpetasin kootud/heegeldatud ehteid tegema. http://kristahblog.blogspot.fr/2014_02_01_archive.html Lillede heegeldamise õpetamise käigus tulid ikka jutuks minu tegemised ja tööotsimised ning loomulikult sattus mulle just parasjagu selline õpilane, kes teadis kohe ka mulle sobivat töökohta soovitada, kuhu kandideerida.
Pole-emploi jutud jätkuvad 28. märtsil, kui mulle on järgmine rendez-vous määratud.
Bises
No comments:
Post a Comment