good news, good news
Kõigepealt, ma käisin eile oma esimeses prantsuse keele tunnis. Jipiiiiiii. Tänu töötukassale leidsin ma omale lõpuks keelekursused, mis toimuvad....üllatus-üllatus....siinsamas minu linnakeses, ja eriti tore on selle asja juures veel see, et need on mulle täiesti tasuta. Jipiiiii. Esialgu käin kuni juuni lõpuni, seda juhul, kui vahepeal tööd pole leidnud. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas, kokku 7 tundi nädalas- 3,5 h ühel hommikul ja 3,5 h teisel pärastlõunal. Eile oli selline tavapärane info- ja registreerimistund, teisipäeval on esimene päris keeletund. Mõtlesin siin, et sellest on juba päris mitu aastat möödas, kui ma viimati klassiruumis istusin. Lisaks toimub kursus ühe koolimaja ruumides, nii et mul tekkis juba eile kerge koolilapse tunne. Peab vist minema vihiku ja ranitsa järgi.
Järgmisel nädalal saadab töötukassa mind Epinal'i (rongipiletid makstakse kinni), kus toimub tööandjate ja tööotsijate kohtumine. Saab ülevaate, millistes valdkondades, kes, mida ja keda otsib. Äkki on midagi huvitavat ka mulle.
Järgmisel nädalal saadab töötukassa mind Epinal'i (rongipiletid makstakse kinni), kus toimub tööandjate ja tööotsijate kohtumine. Saab ülevaate, millistes valdkondades, kes, mida ja keda otsib. Äkki on midagi huvitavat ka mulle.
23.ndal on mul kohtumine ühe monsieur'ga, kelle tööülesannete hulka kuulub muuseas igat sorti kunstniku- ja käsitööharidusega inimestele töö leidmine. Tema jutule pääsesin ma sellepärast, et ühe tuttava tuttavale jäi silma mu seljas olev heegeldatud seelik ja ta tegi ettepaneku, et peaksin kindlasti selle monsieur'i jutule minema. Kaks telefonikõnet ja kohtumine oligi kokku lepitud. Loodetavasti saab ta mu tööotsinguid kiirendada. Nii et 23.ndal ole pai ja mõtle siis mu peale. ;)
Sellele eelmainitud kohtumisele paluti mul loomulikult kaasa võtta ka portfoolio. Mille tarvis suutsin ma endale lõpuks ka mannekeeni muretseda. Kommikarbi eest. :) Ma mõtlen, et olen ühte sellist päris endale tahtnud vist niikaua, kui mäletan. Igatahes, seisab nüüd mul ateljees üks naissoost ja üks lapsemõõtu nukuke. See viimane läheb küll vist kasutusse kunagi kaugemas tulevikus....siis, kui ma lasterõivaid otsustan disainima hakata. Aga niikaua, on mul käed/jalad tegemist täis selle pikemat kasvu figuuriga. Meil on kahekesi olnud juba mitu pikka tegemisi täis päeva- mul on parasjagu pooleli paar kleiti, mille lõikeid on nüüd oi kui hea lihtne mannekeeni peal kohendada. Ja seeliku alläärt parajaks teha. Ja vööümbermõõtu muuta. Ühe päeva veetsime me kahekesi ka fotokaameraga, sest portfooliosse on vaja uusi fotosid. Hoolimata sellest, et ta on alles verivärske aksessuaar mu ateljees, olen ma juba jõudnud arusaamisele, et ilma ei saaks ma enam kunagi hakkama.
bisous
Sellele eelmainitud kohtumisele paluti mul loomulikult kaasa võtta ka portfoolio. Mille tarvis suutsin ma endale lõpuks ka mannekeeni muretseda. Kommikarbi eest. :) Ma mõtlen, et olen ühte sellist päris endale tahtnud vist niikaua, kui mäletan. Igatahes, seisab nüüd mul ateljees üks naissoost ja üks lapsemõõtu nukuke. See viimane läheb küll vist kasutusse kunagi kaugemas tulevikus....siis, kui ma lasterõivaid otsustan disainima hakata. Aga niikaua, on mul käed/jalad tegemist täis selle pikemat kasvu figuuriga. Meil on kahekesi olnud juba mitu pikka tegemisi täis päeva- mul on parasjagu pooleli paar kleiti, mille lõikeid on nüüd oi kui hea lihtne mannekeeni peal kohendada. Ja seeliku alläärt parajaks teha. Ja vööümbermõõtu muuta. Ühe päeva veetsime me kahekesi ka fotokaameraga, sest portfooliosse on vaja uusi fotosid. Hoolimata sellest, et ta on alles verivärske aksessuaar mu ateljees, olen ma juba jõudnud arusaamisele, et ilma ei saaks ma enam kunagi hakkama.bisous
No comments:
Post a Comment