Ei ei, ma pole midagi olulist rääkimata jätnud. Ning postiljon pole Su kutset ära kaotanud. :)
Sel suvel oli meil lihtsalt erakordselt tore võimalus olla pulmakülalisteks kahtedes pidustustes. Juulis C emapoolses suguvõsas ning nüüd möödunud nädalavahetusel C isa poolses. Ühe suvega sain ma nii tuttavaks C suguvõsa kõikide onude, nõbude, vanaemade ja vanaemade kassidega. Mõlemas pulmas oli külalisi ligi sada, nii et mul oli tükk tegu, et kõik Etienne'id, François'd ja Pierre'd meelde jätta.
Üleüldse olevat pulmade pidamine siin Prantsusmaal muutunud väga aktuaalseks pärast gei abielude legaliseerimist eelmise aasta mais. C suguvõsa mõlemad pulmad peeti aga suuresti seetõttu, et üle pika aja sugulasi näha. Möödunud nädalavahetuse pulmas kohtas C näiteks nõbusid, keda ta viimati nägi enam kui 10 aastat tagasi, siis kui mõned neist alles roomama õppisid. Suguvõsad on siin suured ning inimesed elavad erinevates riigi osades. Igaks sünnipäevaks või koosistumiseks ei sõideta 9 tundi riigi ühest otsast teise, seetõttu ongi vaja aegajalt korraldada selliseid suuremaid olulisemaid pidustusi, kus kõik kadunud sugulased saab üle kuulata/vaadata.
Juulikuine pulm oli hästi lihtne ja tagasihoidlik. Ei mingeid erilisi traditsioone, pikka maani valget kleiti ega tulevärki. Registreerimine toimus linnavalitsuses ning pärast tseremooniat selle ees pildistamine. Šampust ja suupisteid pakuti kõigile külalistele koduaias, kuid õhtusöögile olid pärast kutsutud vaid lähimad 60 sõpra ja sugulast. Söögid olid imehead ning neid jätkus ka veel järgmiseks päevaks ja mõnedele erilisematele veel ka koju kaasa.
Ei peetud kõnesid ega lauldud, keegi vist isegi mitte ei tantsinud. Söödi, joodi, räägiti juttu. Seda küll varaste hommikutundideni.
Möödunud nädalavahetuse pulm oli veidi suurejoonelisem- elava muusika, pika maani valge/punase kleidi, mängude ja tantsuga.
Registreerimine toimus samuti linnavalituses, pärast mida esinesid pruut ja peigmees külalistele linnavalituse ees koos oma puhkpilliansambliga. Pärast pildistamist oli aeg šampuseks ning ansambli saatel hakati juba siis tantsima. Õhtusöögi ootamisaja sisustas pruutpaar oma esinemistega, vaadati videot pulmapäevast, nii pruut kui peigmees pidasid ka kõne ning neil oli ka külalistele välja mõeldud mäng. Neljakäiguline õhtusöök serveeriti kell kaheksa. Enne sööma hakkamist laulsid kõik külalised koos La Marseillaise des Mariés- see on mingi prantsuse pulmakomme. Edasi jätkus õhtu tantsuga, pruutpaar tantsis valssi ning seejärel mängiti igasuguseid lugusid. Kella kahe ajal öösel tantsisid vanaemad näiteks line-dance'i. Ja viimased, kes tantsupõrandalt hommikul kell 5 lahkusid, olid kõik vanemast generatsioonist, kui meie kaks kokku.
Sellised pulmajutud seekord. Jääb järgmisi ootama. anybody? :)
bisous
Sel suvel oli meil lihtsalt erakordselt tore võimalus olla pulmakülalisteks kahtedes pidustustes. Juulis C emapoolses suguvõsas ning nüüd möödunud nädalavahetusel C isa poolses. Ühe suvega sain ma nii tuttavaks C suguvõsa kõikide onude, nõbude, vanaemade ja vanaemade kassidega. Mõlemas pulmas oli külalisi ligi sada, nii et mul oli tükk tegu, et kõik Etienne'id, François'd ja Pierre'd meelde jätta.
Üleüldse olevat pulmade pidamine siin Prantsusmaal muutunud väga aktuaalseks pärast gei abielude legaliseerimist eelmise aasta mais. C suguvõsa mõlemad pulmad peeti aga suuresti seetõttu, et üle pika aja sugulasi näha. Möödunud nädalavahetuse pulmas kohtas C näiteks nõbusid, keda ta viimati nägi enam kui 10 aastat tagasi, siis kui mõned neist alles roomama õppisid. Suguvõsad on siin suured ning inimesed elavad erinevates riigi osades. Igaks sünnipäevaks või koosistumiseks ei sõideta 9 tundi riigi ühest otsast teise, seetõttu ongi vaja aegajalt korraldada selliseid suuremaid olulisemaid pidustusi, kus kõik kadunud sugulased saab üle kuulata/vaadata.
Juulikuine pulm oli hästi lihtne ja tagasihoidlik. Ei mingeid erilisi traditsioone, pikka maani valget kleiti ega tulevärki. Registreerimine toimus linnavalitsuses ning pärast tseremooniat selle ees pildistamine. Šampust ja suupisteid pakuti kõigile külalistele koduaias, kuid õhtusöögile olid pärast kutsutud vaid lähimad 60 sõpra ja sugulast. Söögid olid imehead ning neid jätkus ka veel järgmiseks päevaks ja mõnedele erilisematele veel ka koju kaasa.
Ei peetud kõnesid ega lauldud, keegi vist isegi mitte ei tantsinud. Söödi, joodi, räägiti juttu. Seda küll varaste hommikutundideni.
Möödunud nädalavahetuse pulm oli veidi suurejoonelisem- elava muusika, pika maani valge/punase kleidi, mängude ja tantsuga.
Sellised pulmajutud seekord. Jääb järgmisi ootama. anybody? :)
bisous
No comments:
Post a Comment