Friday, 23 January 2015

Mida Sa oleksid nõus tegema, et endale saada üht...ajakirjanumbrit ?

Alates 7ndast jaanuarist on siin kõikide keelel ja meelel Charlie Hebdo- Je Suis Charlie.  
Rünnakutest, pantvangidraamadest ning solidaarsusmarsist on nüüdseks liigutud edasi terrorismivõitluse ja ajakirja enda juurde.
 See prantsuse iganädalane satiiriajakiri purustab siin parasjagu kõikvõimalikke rekordeid. 

Pärast rünnakut otsustasid ellu jäänud karikaturistid, et hoolimata kõigest ilmub järgmisel kolmapäeval ehk siis 14ndal jaanuaril ajakirja uus number.
Ajakirja tavapärane trükiarv on 45 000 eksemplari. Seda viimast numbrit on tänaseks päevaks trükitud aga juba tervelt 7 miljonit. 7 MILJONIT.
Alustati kolmapäeval kolme miljoni trükkimisega.  Kui see tiraaz aga ilmumise päeva hommikul kella üheksaks oli läbi müüdud, siis otsustati et trükitakse veel miljon, ja nii edasi...kuni tänseks on see number jõudnud seitsme miljonini.

Selle tiraaziarvuga purustavad nad siin igasugused trükirekordid. Ei ole siin riigis ühtegi teist ajalehte ega ajakirja, millel oleks kunagi olnud ette näidata selliseid numbreid. 
Prantsusmaa on nii suur riik, et siin pea puudub üleriigiline ajakirjandus paberkujul. Inimesed loevad kohaliku piirkonna/maakonna lehti ning sealt saadakse adekvaatne ülevaade nii kohaliku elu/olu kui ka üleriigiliste uudiste kohta. 

Ajalehed/ajakirjad ilmuvad hommikul kella 5 ajal kioskitesse, ning esimesel päeval oli Charlie Hebdo 3 miljoniline tiraaz otsas kella 9ks. Hommikul. Terves riigis.
Uudistes näidati intervjuusid nii kioskimüüjate kui nõudlike leheostjatega, kes kõik kinnitasid kui ühest suust, et midagi sellist pole varem nähtud.
Üks kioskimüüja kirjeldas, kuidas ta müüs kõik 600 tellitud ajakirja ära esimese kümne minutiga. Teine leheostja rääkis, kuidas ta mees oli mitu hommikut järjest enne kioskite avamist juba järjekorras seisnud, aga siiani pole ajakirja saanud. 
Enamik poode ja ajalehekioske on uksele riputanud sildid- "Charlie Hebdo on otsas". Nii pole tarvis uksest sisse astudagi ning müüjat tülitada.

Me pole väga pingsalt otsinud (loe: esimesel päeval ei seisnud kella viie ajal homikul kioski ukse taga) aga kui oleme juhtunud mõne kioski lähedale, siis oleme ikka vaadanud, et kas on veel mõni number alles. Otse loomulikult oleme me leidnud eest ainult tühja letikoha.

Paar päeva tagasi olime me aga tunnistajaks selle pöörase ajakirjaralli uuele tasemele. Ühes poes pakkus müüja, et ta võib meid ootenimekirja lisada. Tal oli selleks õhtuks kogunenud juba ligi 40 klienti, kes olid oma nimed nimekirja lisanud. Uskumatu, ja seda siin, 400 km kaugusel Pariisist. Huvitav, kui pikad võivad olla sealsed järjekorrad.?

Kui tavaliselt ilmub Charlie Hebdo uus number igal kolmapäeval, siis seda viimast numbrit müüakse juba teist nädalat ning sellel ei paista kohe kuskilt otsa tulevat. Trükimasinad huugavad ning inimesed seisavad järjekordades.
Praeguseks hetkeks pole kindel millal ja kas ilmub ka järgmine ajakirjanumber. Ja kui, siis millistes tiraazinumbrites.

Niikaua, kuni me pole oma Charlie Hebdo't leidnud, loen ma hoopis ema saadetud Eesti Naist. :)
Mõnusat reedet.
bisous

No comments:

Post a Comment