Puhkus Eestis

4260.1 kilomeetrit. 55 tundi ja 58 minutit. 

Meie seekordsel puhkusel läbisime kokku just niipalju kilomeetreid ja veetsime niipalju tunde autos.  Puhkus marsruudil Remiremont- Strasbourg- Travemünde- Ventspils- Tallinn. Väljasõidud Põhja-Eestisse ja Hiiumaale. Ning tagasi koju Tallinn- Ventspils- Travemünde- Strasbourg- Remiremont.

Meie esimene autoreis Eestisse kulges nii üllatavalt positiivselt, et koju jõudes olime veendunud-kindlasti tuleme teinekordki nii. Avastamist meil Eestimaal jätkub veel mitmeks selliseks reisiks- järgmistesse plaanidesse peavad mahtuma nii Peipsiäärsed kui ka Suur Munamägi. Ja loomulikult kõik need inimesed, kes seekord jäid nägemata.
Meile küllatulijatel soovitame samuti kasutada sama teed. Või siis hoopis lennukit Pariisi ja rongi Remiremont'i. 

Laev, millega seekord tulime Saksamaalt Travemündest Lätti Ventspilsi. Ei mingit tormi ega tuult, hoopiski aknaga kajut ning tasuta õhtu- ja hommikusöögid (nende viimaste saamiseks peab olema küll natuke õnne ja natuke ehtsat prantsuse protestimeelt :).

Punased katused ja kirikutornid. Kodus on alati hea olla. 

Viru raba

Päikeseloojangul rabas. 

Sellele pildile püüdsime tolle päeva kõige viimased päikesekiired. 

 Rannarahva muuseumis on nii hubane olemine loodud, et tekib tunne nagu oleks hoopis vanaemale ja vanaisale maale külla läinud. Kaltsuvaibad maas ja käokellad seinal. Kui Sa pole veel sinna sattunud, siis soovitan paar tundi vaba aega võtta ja Viimsisse sõita. 

Kakaerdajad Kakerdaja rabas.

 Rakvere linnuses saab vabalt terve päeva puhata ja mängida, sest atraktsioone leidub seal igale meelele ja pikkusele. Vibulaskmisest ja ilmaennustamisest kuni püssirohu plahvatama panemiseni ja lõbutüdrukute ajalugu käsitleva viktoriinini. Suurte loomasõprade rõõmuks elab linnuses üks hobune, kaks musta lammast ja üks eriti tore koer. 

 Ontika pankranniku alune rand.

Eesti kõige kõrgem Valaste juga ei olnud sellel korral küll väga mujetavaldav aga see selgus alles siis, kui olime kohale jõudnud. Sealtpoolt tagasi sõita mööda pankrannikut oli hoopiski huvitavam- teepeale jäid Ontika pankranniku vaated, Saka mõis, Aa rand.

Põdramärk on siin jäädvustatud seetõttu, et Prantsusmaal neid ei eksisteeri (ei märke ega põtru siis) ning mu teinepool nägi sellist esimest korda elus. Põdramärgist tuleb juttu ka järgmises postituses, sest põdramärgilugu ei ole sellega veel lõppenud.

Ida-Virumaa tehismaastikke imetlesime kaugelt ja autoaknast.
Sellised pisireisid Põhja-Eestis, järgmine sihtpunkt oli Hiiumaa aga sellest kirjutan juba järgmises postituses.