Pulma muljeid

Laupäevane pulmapidu oli mu kolmest Prantsusmaal külastatud pulmast ehk kõige harilikum pidu. 

C ema eelmise suve pulmast jäi eredalt meelde peolaud, mille mõningaid hõrgutisi me oleme möödunud aasta jooksul korduvalt meenutanud (endal suu vett jooksmas muidugi). Neil olid seal mõned tõelised maiuspalad, magustoitudest rääkimata. Pea kõik toidud olid valmistatud pereliikmete poolt, kes on köögis ikka tõelised osavnäpud, rääkimata sellest, et peigmees on restorani omanik ja pidanud pikalt koka ametit. 

C onu pulmast, mis toimus samuti eelmise aasta suvel, on meenutamist väärt nende meelelahutuse osa. Mängud, kooris laulmised ja tantsud tegid sellest peost tõelise peo, lustisid nii vanad kui noored, kusjuures minu mäletamist mööda olid varastel hommikutundidel viimased tantsupõrandal eriti kelmikad vanavanemad. Rääkimata sellest, et pruut ja peigmees tõid pulma kaasa oma pillid ning esitasid koos oma ansambliga publikule mitu muusikanumbrit. 

C isa pulmast ei ole meil kummagil aga nii vaimustavaid emotsioone kaasa võtta. Kõik oli ilus ja tore. Aga see miski...see, mis liigutab mõningaid külalisi alati heldimuspisarateni... see salapärane pulma maagia jäi seekord külalisteni kandumata, sest ma olen kindel, et pruudi ja peigmehe jaoks oli see kindlasti maailma ilusaim päev.

Peokoht oli ilus külalistemaja, kus klassikalises suures saalis jagus parajalt ruumi peo ligi üheksakümnele külalisele. Peale registreerimist linnavalitsuses kogunesid kõik külalised peopaiga õuele klaase kokku lööma ning ühispilte tegema. Elevust tekitas seal noorpaari renditud pulmaauto- kuuekümnendatel ameerikas toodetud Excalibur. 

Peolauda istusime me umbes kella üheksa ajal õhtul, ning koogilõikamiseni jõudsime alles kahe ajal öösel. Vahepeal oli küll paar kõnet ning vist ka üks või kaks mängu, aga üldiselt möödus see söömiseks väga pikk aeg enamjaolt taldrikuid oodates, serveerimisjärjekorras seistes ning vahepeal siis ka süües. Kusjuures söögid olid väga harilikud, pearooga sai küll kolme erineva loomaliha (siga, kana ja hobune) vahel valida aga ükski neist ei olnud väga geniaalselt küpsetatud ega maitsestatud. 

Erilisi mänge ei toimunud ning kingitused tegi pruut ka ilma avaliku tähelepanuta ühel hetkel lihtsalt vaikselt üksinda lahti. Ja tantsimiseni eriti ei jõutudki, sest kuna kook saabus ikka suhteliselt hilja ning külaliste hulgas oli väga palju peresid väikeste lastega, siis peale koogisöömist hakkasid kõik kuidagi väga kiiresti lahkuma ning umbes poole tunniga olid suurde saali jäänud veel vaid üksikud peolised. Meie pidu lõppes küll varastel hommikutundidel, sest aitasime mõned külalised koju ja mõned klaasid nõudepesumasinasse.

Eelmises postituses nähtud kleidi panin loomulikult selga ning ära ei sulanudki. Registreerimise ajal oli küll üle peaegu nelikümmend soojakraadi aga õhtu poole õnneks ilm ikka jahenes ning tuulega oli see kleit mõnusalt lendlev. 

Järgmisel aastal vaatame, mida sellest pulmapeost meenutame.

pruut ja peigmees (ja meie kaks)