Home alone.

C on sellel ja järgmisel nädalal Pariisis messil, mis tähendab seda, et mina olen üksi kodus. Tavaliselt olen ma juba mitu nädalat enne valmis teinud nimekirja asjadest, mis ma siis sellel üksi olemise nädalal kõik ära teen. Nimekirjast võib leida nii kunstimuuseumi külastuse kui ka riidekapi suurpuhastuse. Ja päris kindlasti on seal ka mõni suurem (üksi teostatav) kodusisustusprojekt. 

Eelmisel korral kui C jaanuaris messil oli, otsustasin ma näiteks meie alumise korruse diivanile uue katte õmmelda. 

Tänase ilusa pühapäeva pärastlõuna veetsin ma kirbuturul jalutades. C ei armasta neid, nii et mulle sobis suurepäraselt, et üks selline siinsamas meie linnakeses just täna püsti pandi. Mulle meeldib väga igasugustel antiik- ja kirbuturgudel kolamas käia. Inspiratsiooni kogumiseks ja väärikate vanade asjade imetlemiseks ei ole paremat paika.

Minu suureks üllatuseks oli siin täna väga palju inimesi- nii müüjaid kui ostjaid.
Ja loomulikult olid letid lookas. Millised hunnikud asju. Lihtsalt uskumatu, mida inimesed kõik omavad ning millest nüüd ühel ilusal pühapäeva pärastlõunal loodetakse euro eest lahti saada. Täna torkasid  mulle kohe kuidagi eriti silma kasutult seisnud, siit ja sealt nurgast näritud või lihtsalt pisut katki ja lagunenud, aastatepaksuse tolmukihiga kaetud asjad- sellised millel pole enam kellegi jaoks tarbeväärtust ja mis ootavad vaid kurba üheotsareisi prügimäele. 

Muidugi leiab turgudelt ka väärtuslikku vara- eriti, mis puudutab näiteks mööblit või maale, aeg-ajalt ka riideid. Ja taaskasutuse poolt olen ma kahekäega. Aga enamasti tekib mul kirbukatel ringi jalutades tunne, et ma ei taha tükk aega omale mitte midagi osta- ei uut ega vana. Mind hirmutab see võimalus, et ühel hetkel on mu enda kodus samasugune tarbetute asjade hunnik. Ja mis sellest  hunnikust edasi saab?
C järgib eriti põhimõtet, et näiteks kodus ei oleks midagi üleliigset, tema jaoks piisaks vist vaid minimaalsetest esmatarbevahenditest- voodi, hambahari ja supipott. :) Ma olen küll temast leebem aga kaldun sinnasamasse spektrumi otsa.
Oma kodu sisustades kaalume alati enne millegi ostu selle vajalikkuses ja üsna tihti viime raha lõpuks hoopis restorani või paneme puhkusefondi. Nipsasju meie riiulitelt ei leia. 

 

Seekordse üksiolemise kodusisustusprojektiga tegin ma täna hommikul samuti algust. Üle sai värvitud vannitoa riiul. Ja homme ootavad mind ees köögiriiulid. Väike värvivärskendus enne talvehooaja algust. 

Aprikoosid on mu uued lemmikud. Ma ei teagi päris täpselt millal nad sellise austusväärse tiitli pälvisid, aga ma mäletan, et ühel hiljutisel turulkäigul jäi mulle leti peal silma kuldkollaste punapõsksete aprikooside kuhi. Müüja andis sealsamas mulle pooliku maitsta ning...hmm  kuidas ma seda kirjeldaks? Küps aprikoos maitseb mu meelest nagu laisk päikeselõõsane suvepäev. Tead sellist maitset? Igatahes armastus esimesest suutäiest. Sealsamas ostsin ma pool kotitäit ka kaasa ning sõin loomulikult kõik üksi kodus ära. 

Järgmisel korral tõin kaasa juba kilo ning otsustasin selle moosiks keeta. Yummy. Soovitan hommikuse värskelt küpsetatud baguette'i viiluga. 

Eile tegin Maru kokaraamatu (Maru Maitsev maailm. aasta helelillas köögis) retsepti järgi aprikoosi-martsipani kooki. Lõikasin äsja ahjust tulnud koogist lõigu, sobitasin kõrvale vaniljejäätise palli ja nautisin ülihead maitsekooslust. 

Üle pika aja jõudsin ma sellel nädalal ka õmblusmasina taha. Aga see on juba omaette peatükk, millest kirjutan järgmisel korral :)

bisous bisous