Tänase päeva tõde- esmaspäev ei ole kuskilt otsast sinine, kui seljataga on minipuhkus Itaalias. :)
Me olime täna hommikul vist eriti motiveeritud kooli ja tööle minema, sest tegime silma lahti juba enne äratuskella helinat. Pean mainima, seda ei juhtu esmaspäeviti just eriti tihti.
Itaalia on ja jääb üheks mu lemmikuks riigiks. C-l oli see esimene kord seal viibida ning ta tuli tagasi mõneti kahetiste emotsioonidega- loodus on võrratu, kuhu iganes vaatad aga liiklus on kergelt kaootiline ja tuututamine on nii tavapärane, et kõrvakuulmise kaotamise oht tundub üsnagi reaalne.
Meil kulus hotelli jõudmiseks veidike rohkem kui planeeritud 4.5 tundi, sest Šveitsi pikim tunnel oli sel õhtul suletud ja me pidime seetõttu ümbersõidu mööda mountain pass'i tegema. Võttis küll natuke rohkem aega aga ülemine mäetipp oli kõrgeim, kus me eales viibinud oleme- muljetavaldavad 2106 meetrit ja selle talve esimese lume nägime seal samuti ära.
Tagasitulek oli lihtsam- otse läbi 17 kilomeetrit pika tunneli. Kes on Šveitsis sõitnud teab, et seal möödub pool teekonnast tavaliselt tunnelites, neid on seal pea iga kilomeetri järel. Ma ei teadnud. See oli mu esimene sõit selles riigis.
Kohale me igatahes jõudsime ning esimese päeva Itaalias veetsime Expol.
Meil oli kaasas C sõprade poolt antud nimekiri paviljonidest, mida nemad soovitasid meil kindlasti külastada aga meil oli juba ammu teada, kuhu esimesena suundume. :) Meie (loe: minu ) suureks rõõmuks paistis Gallery of Estonia katus juba bussiaknast, nii et saabudes oli meie siht kohe silme ees.
Eesti paviljon oli eeskujulikult hästi tehtud. Nii erapooletult kui me saame öelda- meile mõlemale täitsa meeldis. :)
Olime ainuke Põhjamaadest- ei Soome, Rootsi, Norra ega Island osalenud seekordsel Expol. Samuti ei olnud meie naabrit Lätit. Ja Leedu ei olnud mu meelest ei muljetavaldav ega meeldejääv.
Aga Eesti paviljonis jagus kolme korruse peale nii tegevust kui vaatamist. Sai näiteks piiluda, mis karu metsas teeb ja mõnuleda hästi lõhnavas katuseaias.
Paviljonis olevad kiiged olid populaarsed nii allameetriste kui ülemeetriste hulgas. Pisikeses disainipoes oli palju Eesti noorte disainerite head kraami. Nägin lõpuks ära Kaamose moeraamatu. Heeringavõileiba ei saanud, sest selleks ajaks, kui me pärastlõunal tagasi läksime, oli see juba otsa saanud. nuuks. Õnneks oli veel pisikeste pruulikodade janukustutajat ja musta leiba. yumm.
Need kollase meloni seemned esindasid Türgit.
Ja kaleidoskoobi pilti sai kohe seemnete seina kõrval teha.
Vasakul on Tree of life. Seal toimusid iga päev muusika-, vee-, ja tulevärgi vaatemängud. Meil jäid showd nägemata, sest koguaeg oli samal ajal midagi muud teha või vaadata. Hästi tihti leidsime ennast näiteks mõnes järjekorras seismas. Või söömas.
Milano Expo teema oli seekord Feeding the planete, Energy for life. See tähendas seda, et kõikides paviljonides sai rahvussööke proovida. Paviljonide kõrval sai samuti rahvussööke proovida. Me kasutasime neid võimalusi nii tihti, kui kõht lubas. Vietnami kevadrullidest Itaalia gelato'ni. yumm.
USA paviljoni seinaaiad.
Supi sisse peterselli või porgandi korjamine on ehk pisut keeruline sellise aiaplaneerigu puhul (?) aga vähemalt silm saab puhata ilusal rohelisel seinal.
Expo peakangelane Itaalia.
Sinna me ei sisse ei pääsenudki, sest järjekord oli lihtsalt liiga pikk. Me käisime Expol reedesel päeval ning arvasime, et jõuame kõik põnevad paviljonid ilusti läbi käia. Oi, kuidas me eksisime.
Tegelikult olid pikad järjekorrad veel nii mitmeski meid huvitavas paviljonis, kuhu oleks tahtnud sisse piiluda (näiteks Korea, Hiina, Jaapan) aga kuna me ei tahtnud tervet päeva järjekorras seistes veeta, siis valisime külastamiseks väiksemad ja võib olla mitte nii eksootilised riigid. Jaapani paviljoni tuli sisse saamiseks ühel hetkel lausa 4 tundi oodata, kusjuures maja läbivaatamise ajaks oli märgitud 50 minutit. Seega oleksime me pidanud ainult ühe riigi vaatamise peale kulutama pool päeva.
Unistab. Kui meil kunagi aed saab olema, siis meil võiks seal muuhulgas ka selline maitsetaimedega söögilaud olla.
Poola paviljoni välisilme oli mu meelest efektsem kui selle sisemus. Maja katusele loodud aias sai lilli nuusutada ning seejärel ootas meid juba koduriigi paviljon.
Prantsusmaa paviljoni sisenemiseks tuli loomulikult samuti järjekorras seista aga kuna see kulges läbi järjekordse aia, oli ootamine kohe tunduvalt huvitavam. Seal olid esindatud pea kõik siinmail kasvatatavad puu- ja juurviljad. Alates sibulatest lõpetades banaanipuuga.
Paviljoni sisemus oli keeratud tagurpidi. Riigi olulisemad põllumajandustoodangu näited rippusid laest alla- teravilja seemned, viinamarjad, veinipudelid, juustukerad, kala....
Huvitav teistmoodi lahendus tavapärastele riiulitele ja ekraanidele.
Iirimaa lõbus kaisuloom.
Sabad Malaisia ja Venemaa paviljonide ees ei olnud samuti meie jaoks väga kutsuvad. Alumisel vasakpoolsel pildil on aga väga ilus Vietnami paviljon, mille järjekorra me seevastu nurisemata ära seisime.
Ungari paviljonis oli pikk ja põhjalik ülevaade selle riigi moeajaloost. Minu jaoks väga huvitav, sest Ungari moeuudised ei satu minu infomaailma just eriti tihti.
Nutella concept bar'ist saime oma tasuta Nutella B-Ready paki. Selleks kogusime Nutella "passi" viis templit erinevatest Nutella kioskitest üle kogu Expo. Selline pisikene aardejaht.
Nepali templitest inspireeritud paviljon. 
Korea.
Malaisia vihmametsade paviljon. Petliku välimusega ehitis peitis endas üllatavalt palju korruseid ning vaatamisväärsusi.
Argentina oli C lemmik, sest just nii oleks tema oma paviljoni kujundanud, kui keegi oleks seda palunud.
Me veetsime Expol ühe väga toreda päeva. Kuni oktoobri lõpuni saab veel osa saada.
bisous
No comments:
Post a Comment