Oktoobrikuu esimesel esmaspäeval on viimane aeg septembrikuu inspiratsioonist rääkida.
Sügisesed turuletid on need kõige värvilisemad ja inpsireerivamad. Muidugi, esimeste kukeseente 25 euroses kilohinnas on raske inspiratsiooni leida, pigem leiab sealt kannatlikkust. Kahe nädala pärast sain ma oma kukeseened nimelt juba poole hinnaga. Aga turulettide vahel jalutades tabas mind ükspäev lillkapsa isu ja nii tegimegi õhtusöögiks veiselihaga lillkapsa vokirooga. Ühel teisel päeval otsustasin ma turult korvitäie õuntega tagasi tulla ja õunamoosi keeta. Viimatisel käigul olid vaieldamatud superstaarid äsja valminud ploomid, mis pani mind ühest mahlasest purukattega ploomikoogist unistama... Millal Sina viimati turul käisid?
Turulettide värvikirevust kohtab sügiseti ka... sokisahtlis. Minu meelest on suvi siis läbi, kui rihmikkingad peab karpi talvituma pakkima ja toas olles tuleb sokid jalga panna. Siin on majadel enamasti nii alumine, vahel ka ülemine korrus plaaditud. Kindlasti alumine korrus, sest prantslaste teada-tuntud komme välisjalanõudega toas käia, ei ole mingi väljamõeldis. Nii tehakse omas kodus ja külas käies. Ja kuskilt on mulle kõrvu jäänud, et isegi kui sa oled eestlane ning sellist kommet silma otsaski oma kodus näha ei soovi, polevat viisakas paluda prantslastest külalistel oma kingi jalast võtta... Nojah. Meie pere, sõbrad ja tuttavad õnneks ilusti aktsepteerivad selle kummalise võõramaalase kummalist soovi... Enamasti.
Ühesõnaga põrandad on meil plaaditud ning suvekuudest väljaspool nõuavad sokke. Triibulisi, täpilisi, sinepikollaseid, samblarohelisi, roosidega, põhjapõtradega...
Nii värvikirevat lehesadu meil veel näha ei ole aga naabrite pirnipuu on küll värvivahetusega juba algust teinud, nii et küllap on varsti ka siingi vahtralehed kollased. Seevastu sügisesed hommiku-udud ja korralikud vihmasajud ning jahedad tuuleiilid on eksimata meile pärale jõudnud. Me jõudsime vist suviste soojakraadidega nii ära harjuda, et praegune päevane 18 kraadi tundub kohati kuidagi väga jahe.
Ja otse loomulikult on paduvihm akna taga just nendel päevadel, kui mul koolis tuleb olla. Thanks mom, for a great umbrella!
Selle asemel, et poest midagi uut osta, otsustasin ma oma vasetooni vaimustuse välja elada juba kodus olevatel esemetel. Ühe universaalse spreivärviga said uue kuue omale kaktuste ümbrispotid ja kaks pildiraami köögiseinal. Spreivärvi kasutamise üks toredamaid külgi on see, et kui mul kahe kuu pärast tekib uus lemmikvärv, näiteks oliiviroheline, siis saan ma oma pildiraamid ja lillepotid sama lihtsalt jälle ümber muuta :)
Pärast seda, kui Tove Janssoni eluloo raamat mu öökapile ilmus, on meil mitu korda jutuks tulnud muumitrollid. Noh, tegelikult esimesel korral pidin ma ikka pikalt ja laialt ja otsast peale C-le seletama, kes need muumid sellised üldse on.
Tema vaeseke, loeb siiani koomikseid hoopis mingitest teistest tegelastest- Tintin, Boule & Bill, Lucky Luke, Astérix ja Obélix jne. Ta polnud kunagi varem kuulnud ei muumimammast ega nuuskmõmmikust. Polnud näinud ühtegi koomiksit, lugenud muumiraamatut ega näinud multikat. Isegi supitaldrikut, kust ilmuvad kogu supi ära söömise korral, kõik muumioru tegelased välja, polnud ta kunagi elus näinud. Vaeseke.
Seletasin siis talle, kes on väike My ja millal tuleb Urr, kus elavad hatifnatid ja millega tegeleb muumipapa.
Ise olin ikka kergelt suuremas ja suuremas õhinas :) Mulle nimelt meeldisid väga muumioru lood ja eriti vahvad mälestused on mul isa ehitatud superägedast muumimajast. See oli täpselt selline nagu filmis ja väikese muumisõbra suurim unistus. :)
Muumisõber on vahepeal pisut suuremaks kasvanud ja leidnud uue unistuse. Ühe Rootsi kodusisustuspoe veebilehelt leidsin ma väga vahvate muumiteemaliste illustratsioonidega nõude kollektsiooni. Kollektsioon on loodud firma Arabia poolt ning kannab nime Hibernation.
Ma kujutan juba ette, kui mõnus oleks ühest sellisest tassist chai latte't või kibuvitsa teed juua, pleedi sisse mähitult raamatut lugeda diivanil, ja kuulata kuidas akna taga puhub vinge tuul ning sajab midagi külma ja koledat...
bisous bisous
*Fotod, mis pole minu tehtud, pärinevad Pinterest'ist
No comments:
Post a Comment