February

Pöörasin kalendrilehte ja leidsin eest veebruari koos harjumatult paljude tähtpäevadega. Polegi varem tähele pannud, mida kõike veebruaris tähistada saab ja peab. 

Meie kalendris on kahe riigi ja kahe rahvuse peale natukene rohkem tähtpäevi kui võibolla ühes tavalises prantsuse peres aga seda toredam on avastada, et mõned pühad on lihtsalt eri riigis erineva nimega ja traditsioonidega aga tähistavad ikka samu asju. 

Alustame eilsest. Eile tähistati siin La Chandeleur'i. Tegemist on katoliikliku pühaga, mis wikipedia sõnutsi tähistab Neitsi Maarja puhastamise päeva. Need, kes kirikus ei käi ning püha tähendust peavad internetist järgi vaatama, seostavad 2. veebruari aga põhiliselt crêpe'ide küpsetamisega. Just selline traditsioon on siin levinud ning meie köögis eriti tervitatud. 

Crêpe'de küpsetamise traditsioon on muide ka ilusti ära põhjendatud. Pannkookide ümmargune kuju ja kuldne värvus meenutavad nimelt päikest, mis alates eilsest peaks paistma nüüd iga päev natukene pikemalt ja kõrgemalt. Ja taignasse lisatava jahu raputamine pidavat meenutama talikülvi, mis sai samuti alguse just eile, nii et nüüd siis tead. Suurepärane põhjendus, et pannkooke küpsetada, eks.  

Eesti rahvakalendris on 2. veebruar küünlapäev, mis tähistab talve selgroo murdmist. Ehk siis ju täpselt seda sama, mida eilsed siinsed pannkoogidki sümboliseerisid. 

2 veebruar on ka Tartu Rahu aastapäev, mida iga eestlane võiks teada ja millest mõni prantslane võiks ka kuulnud olla.

Järgmine püha ootab ees juba vähem kui nädala pärast. 9 veebruar on siin Mardi Gras ehk otsetõlkes Paks Teisipäev. See tähistab viimast õhtut rikkalikku sööminguga, enne algavat 47 päevast paastu. Paast lõpeb siis teatavasti lihavõtetega. Kuskil korraldatakse selle päeva puhul uhkeid karnevale ja pidustusi aga siin ei ole ma sellel päeval veel kordagi ühelegi ekstravagantsele pidustusele sattunud. 

Kahe riigi kalendreid võrreldes selgub, et täpselt samal päeval on sellel aastal Eestis Vastlapäev. Vastlakukleid on C näinud ja söönud, ainult et esimesel korral ta ei mõistnud, miks me neid ainult ühel päeval aastas sööme, kui tegelikult leiab neid (siinsest) pagariärist kõigil 365 päeval aastas. Hoolimata sellest märkusest on meil eesti kombe kohaselt traditsioon neid siiski süüa ainult Vastlapäeval. Liugu võiks ka hea meelega minna laskma aga paar päeva tagasi nägin ma ühes aias lumikellukesi õitsemas, nii et vast jäävad meil sellel aastal taaskord liud mõõtmata. 

Vastlapäevale järgneb eesti rahvakalendris tuhkapäev, millest prantslane ei teadnud midagi. Pööritas hoopis silmi ja naeris kõht kõveras, kui ma üritasin talle selgeks teha põliseestlaste iidset kommet tuhka pähe raputada, eesmärgiga kurjad vaimud kehast või tarest eemale ajada ning hing "puhtaks pesta". 

Vastlapäevast viis päeva hiljem on Valentinipäev, mis vist kellelegi tutvustamist ega meeldetuletamist ei vaja. Eriti kuna kõik toidupoed on juba ammuilma roosasid karumõmmisid ja vilkuvaid südameid täis. Kalevi kommivabrik pidi sõbrapäevaks valmistama 34 000 kg erikomme, ehk siis tead küll, mis tegema pead. 

Siin on Valentinipäeva tähistamisega vist samuti nagu Eestis. Mõni ostab 100 punast roosi, südamekujulise õhupalli ja armastust deklareeriva karumõmmi sinna juurde. Ja mõni teine leiab, et tegu on Ameerikast pärit kommertspühaga, mille ainsad kasusaajad on kommipoed ja kaardivabrikud. 

Pärast Valentinipäeva peab üks meist siin sünnipäeva ;) Ja kohe pärast seda ootab ees Eesti Vabariigi aastapäev. Mõlemad on pidupäevad suure algustähega ning väärivad muuhulgas kindlasti ühte erilist torti. Ja kiluvõileiba. Vabariigi aastapäeva puhuks on mul juba välja vaadatud üks kama-juustutordi retsept ning sünnipäevaks on ära ostetud 29 küünalt.

Tähtsamaid ja vähemtähtsamaid pidustusi mahub niisiis mu meelest ühte aasta kõige lühemasse kuusse üllatavalt palju. Isegi kui seal on seekord üks ekstra päev juures :) 

bisous