Q&A journal ehk teistmoodi päevik

Kas tead, mis on Q&A journal?

 Paar nädalat tagasi leidsin ma postkastist paki, milles oli üks pisike vanaaegse kaanekujundusega ning kuldsete servadega paks raamatuke. Pealkirjaks Q&A a day. 

Tegemist on viie aasta päevikuga, kus iga kuupäeva alt leiab ühe küsimuse ning 5x4 tühja rida. Päeviku idee on ülilihtne. Igal päeval ootab sind lehekülje ülaservas küsimus. Vabade ridade algusesse tuleb märkida käesolev aastanumber ning seejärel on neli tühja rida, millele vaja mahutada vastus. Kui üks aasta saab läbi, on võimalik päevikuga taas algusest alustada. Ja nii viis aastat järjest. Mis kokku teeb lõpuks tervelt 1825 vastust. Kui päevikut viie aasta pärast lugeda, saab hästi lihtsalt kokku panna pildi sellest, kas ja kuidas oled nende aastate jooksul muutunud. 

Ma ei tea kuidas sinuga lood on, aga ma pole vist kunagi elus päevikut pidanud. Proovinud ja alustanud olen küll korduvalt, aga kunagi pole sellest tekkinud pikaaegset harjumust.

Sellele pisikesele raamatukesele kavatsen ma aga nüüd järgmiseks viieks aastaks kohusetundlikult pühenduda (khmm, eks see k u i kohusetundlikult mul see päeviku pidamine välja tuleb, paistab tegelikult alles viie aasta pärast).
Aga, mis mulle päeviku juures väga meeldib, on see, et kuna igas päevas on ruumi vaid ühele küsimusele, võtab päeviku täitmine enamasti vaid lühikese hetke. Mõnda küsimusse on ehk vaja natuke tõsisemalt süveneda aga paljud neist on vastukaaluks väga kergesti vastatavad.
Küsimused on seinast-seina ning kohati väga vahvad ja omapärased. Ilmselgelt ei tule sellest lõpuks kokku klassikalises mõistes päevik, sest näiteks kümnenda veebruari küsimus kõlas nii- kui tänane päev oleks loom, siis milline?

 Nagu ma eelnevalt mainisin, on küsimusi päevikus absoluutselt igat masti. Toon siin mõned näited:
if you could change something today, what would it be?
what's the most expensive thing you're wearing now?
what sound effect are you most like today?
how do you want to be remembered?
what's your hairstyle?
how much cash do you have in your wallet? in your bank account?
which family member are you closest to?
are you working hard or hardly working?
how hungry are you right now?
in three words, describe your love life?
what time did you go to bed last night?
on a scale of one to ten, how happy are you?

Vahel saab esmapilgul ebaolulisena või kummalisena näiv küsimus, anda tunduvalt põhjalikuma või selgema vastuse, kui mõni otsekohene ülekuulamine. 

Ühel ammusel tööintervjuul oli ülesandeks küsida täiesti võõralt inimeselt üks küsimus. Tegemist oli grupi intervjuuga, meid oli laua ümber umbes kaksteist inimest ning igaüks pidi oma paremal pool istuvale konkurendile esitama ühe küsimuse. Ükskõik millise. Ma olin üpris viimaste seas, kes sai oma suu lahti teha, ning enne mind oli ära küsitud juba hulga selliseid küsimusi, mis esimese hooga pähe tulevad- no et miks sa tahad siin töötada? ja millega sa varem oled tegelenud? jne. Mida edasi ring liikus, seda rohkem ma hakkasin muretsema, sest küsimused korduda ei tohtinud aga kõik minu peas olevad olid juba mainitud. Ja siis kui minu kord kätte jõudis, küsisin ma oma naabrilt, et mis ta täna hommikul sõi? :)

Mäletan, et nii mõnigi pööritas selle peale silmi, ma ise olin ka kergelt hämmingus, et kust see küll nüüd tuli. Aga suuresti tänu sellele küsimusele sain ma tööintervjuu järgmisesse ringi :) 

Sest see, mida sa hommikul sööd, näitab lisaks su külmkapi sisule ka seda, kas ja kuidas sa enda eest hoolitsed. Tervislik isetehtud müsli? Harilik singivõileib? Ainult kohvi? Mitte midagi? Kui sa endale (tervisele) oled harjunud tähelepanu pöörama, siis suure tõenäosusega oled ju seljuhul samasuguse suhtumisega ka kaaskondlastesse... Psühholoogia missugune, ühest hommikusest võileivast :)

Igatahes, mulle sellised kahemõttelised küimused meeldivad ning neid leiab sellest päevikust rohkesti.

bisous