Mäletad, ma kirjutasin 13 päeva tagasi, esimese mai Köögijuttude postituses, et ma pole siiani konni söönud aga küll ma nad ühel ilusal päeval ära proovin. Noh, oli mul vaja see mõttevälgatus universumisse saata? Sel teisipäeval, ehk siis ei rohkem ega vähem kui kümme päeva pärast seda kirjutist, istusin mina õhtusöögi laua taha ja vaatasin kohe alustuseks tõtt konnasupiga. Ja naersin endamisi murphy üle.
Siinkohal on vist paslik korraks mainida, et ega ma tegelikult tigusi ka pole väga söönud... :)
Või ehk peaks hoopis sellest kirjutama, et ma pole kunagi kuumaõhupalliga sõitnud (tahaks väga väga), Guadeloupe'l käinud (võib-olla meie järgmise aasta puhkuse sihtkoht ;), New Yorgis muusikali vaadanud (unistan sellest juba vähemalt kümme aastat)... Ei tea, kas müstiline universum täidab kõiki soove või ainult neid, mis söömist puudutavad... :)
Aga see teisipäevane õhtusöök oli tegelikult eriline hoopis paljude muude asjade pärast, sellel konnasupil oli seal üsna pisike kuigi naljakas roll kanda.
Lugu selline, et C firma koostööpartner kutsus C koos kaaslasega korvpallimängu vaatama. Tänuks eelneva lepingu eest või kindlustamaks koostöö jätkumist või mis iganes eesmärgil, see polegi siin kõige olulisem. Korvpallimäng toimus meist tunni aja kaugusel Nancy linnas, ja kutsele oli märgitud, et mängule eelneb apéritif ning pärast mängu oleme palutud ka õhtusöögile.
Mäng oli äge; põnev ja tasavägine, pinget ja kaasaelamist jagus viimaste sekunditeni, mil tabloo näitas lõpuks 120-121. Meie võistkond võitis. Või tegelikult on seda palju meie võistkonnaks nimetada, sest vahetult enne mängu vaatasime me alles netist järgi, mis värvides Nancy võistkond mängib, et ikka omadele oskaks kaasa elada.
Kumbki meist ei jälgi siinset korvpalli aga kui ma olen ikka korduvalt Eestis käinud Rocki ja Kalevi mänge vaatamas (tsau M! :) siis C-l oli see tegelikult esimene kord liigamängu saalist vaadata. Ta on rohkem rugby ja jalka fänn, aga pärast mängu tunnistas, et tegelikult on päris haarav ja võiks ehk kunagi veel minna vaatama. Ma nüüd tean, järgmine kord kui Eestis oleme, peaks ta seal mõnda mängu viima vaatama.
Mängu sponsorid, sealhulgas see koostööpartner, kes C mängu vaatama kutsus, olid reserveerinud VIP-idele pea poole 6000 inimest mahutavast saalist. Võid ette kujutada, et see publik oli veidi teistsuguse ilmega kui tavapärasel mängul. Armani ülikonnas firmade juhid ja nende kleitide ja kontsakingadega kaaslannad ei meenutanud just tüüpilist dresside ja nokamütsiga korvpallifänni. Aga see-eest sobisid need külalised ülihästi mängule järgnevale õhtusöögile.
Õhtusöögile olid palutud vaid selle ühe koostööpartneri külalised, nii et meid ei olnud 3000, vaid pigem kuskil 500 ringis. Kümme inimest mahutavad ümmargused maani punaste linadega lauad olid ehitud küünalde, valgete orhideeõitega ja väga eksklusiivsete šampanja- ja veinipudelitega. Õhtu jooksul liitusid meiega ka mängu võitnud Nancy korvpallitiimi liikmed, mingi hetk loositi külaliste vahel välja üle tuhande euro maksev käekett.... jne. Seal oli veel taolisi üllatusi aga meie jaoks pakkus suurimaid elamusi muidugi toit.
Õhtusöök algas klaasi šampanja ja sinna juurde kuuluva küpsisega. Esimene eelroog serveeriti martiiniklaasis ning selleks oli karulauguga garneeritud jäine konnasupp, mille juures oli mingi suurepärase kastmega immutatud saiaviil. Supp oli ülihea ja isegi see konn maitses seal hästi. Kahju, et retsepti pole, hakkaks iga päev konnasuppi sööma :)
Teine eelroog oli homaar kolme erineva tsitruse vinegrettiga. See maitses veel paremini kui konnasupp ja meeldis mulle vist isegi rohkem kui pearoog.
Pearoaks oli lambaliha baklažaani padjal, koos mingi erilise kastmega, mida oli taldrikule tilgutatud umbes nii kolm täpikest. Selleks, et defineerida kastme koostisosad, jäi nendest ilmselgelt natuke väheseks. Aga lammas maitses muidugi imehästi. Iga käigu juurde oli valitud ka sellega täpselt kokkusobiv vein ja baguette'i tüüp.
Pearoale järgnesid salatikausid ning juustutaldrikud. Kuna C ei söö juustu ega joo veini, siis sai sel hetkel terve lauatäis inimesi imestada, et kust ma küll omale selle üsna ebahariliku prantslase leidnud olen :)
Magustoiduks oli sphère rhubarbe et fraises gariguettes ning klaas rosé šampanjat. Seda nimetust on üsna võimatu tõlkida aga see-eest saan ma seda hästi kirjeldada. Sellest on viimasel ajal saanud kallimate restoranide hittmagustoit ning internetis on mitmeid videoõpetusi, kuidas seda ise kodus järgi teha. Ma olin videot varem internetis näinud ja nii kui ma magustoitu kaugelt silmasin, teadsin täpselt, mis nüüd juhtuma hakkab. Aga sellegipoolest oli nii äge seda enda ees taldrikul näha :)
Ühesõnaga, taldrikul on tumedast šokolaadist umbes tennisepalli suurune kera, mille kelner valab üle sooja šokolaaditeega. Natuke aega läheb mööda ja kera hakkab pealt sulama paljastades nii selle sisu, milleks meil oli vahukoorekreem maasikate ja rabarberiviiludega. Magustoit on väga efektne ja kui selle kera tegemise selgeks saad, on seda lihtne kodus järgi proovida. Mõnel erilisemal pidupäeval näiteks ;)
Meie õhtusöök lõppes kohvi ja makroonidega. Hoolimata sellest, et kõikide käikude dekoratiivsus vs koguste suurus võrdluses sai alati dekoratiivsus ülisuure võidu, olid meil kõhud öösel kell üks, mil õhtusöök lõppes, väga täis. Ja meel rõõmus. Ja uni silmas, sest koju oli u tund aega sõitu...
Menüü pani kokku Prantsusmaa üks parimaid kokkasid Joël Roy, kes on oma kokakunsti oskuste eest ära teeninud ka Michelini' tähe. Ma üldse ei imesta selle üle, oskab süüa teha küll. Ise veendusin, kõik oli imemaitsev :) Muide, ta oli ka ise seal kohal ja me peaaegu, et põrkasime temaga uksel kokku, kui ära hakkasime minema. Pilti ei teinud.
Me kumbki polnud varem nii eksklusiivsel õhtusöögil käinud. Mängule sõites arutasime omavahel autos, et kuidas see event küll välja näeb ja kes sinna kutsutud on ja mida süüa pakutakse ja kas peale õlle veel midagi juua on jne jne. Öösel tagasi koju sõites tõdesime, et me kumbki ei osanud midagi nii fancy'it ette kujutada. Saime oma mälestustepagasisse ühe omapärase õhtu.
Ahjaa, õhtu lõpus vihjas koostööpartner, et ehk ootab meid järgmisel korral kutse jalgpallimatši VIP-ide looži :)
Praegu ootab meid ees aga kolmepäevane nädalavahetus, sest esmaspäeval on siin taaskord mingi püha. Plaane me teinud ei ole ja ilm ähvardab ka koostööst keelduda, nii et eks näis, mis saab.
Sulle soovin kaunist nädalavahetust!
bisous
No comments:
Post a Comment