Ma ei tea, millise looma kostüümis sa oktoobrikuu minema saatsid või kui suure kommikuhja naabrite juurest minema vedasid aga meil siin möödus Halloweeni õhtu vägagi vaikselt. Kõrvitsaid me laternateks ei muutnud ning valgest voodilinast kummitusekostüümis kumbki toas ringi ei lehvinud.
Me veetsime terve esmaspäevase päeva Saksamaal ja jõudsime õhtul väsinult koju, nii et isegi kui mul kunagi oli plaan mingisugune dekoreeritud õhtusöök korraldada, siis tegelikkuses ei olnud mul õhtul enam aega ühtki plaani ellu viia. Meil oli tiheda programmiga päev ning õhtuks oli nii palju emotsioone ja mõtteid/ideid kogunenud, et ausalt öeldes ma kõrvitsate peale enam väga ei tahtnudki mõelda.
Üldiselt meeldib mulle väga igasuguste pühade või tähtpäevade puhul midagi meisterdada, natukene kodu kaunistada või midagi temaatilist küpsetada. Vahel ei ole kõigeks selleks isegi mitte tähtpäeva vaja ning mõnikord veab mul eriti, sest saab topelt tähistada (sest Eestis ja Prantsusmaal on nii mõnigi püha täiesti erineval ajal ja lisaks on veel selliseid tähtpäevi, mida teises riigis ju ei eksisteerigi) aga Halloween ei ole me kummagi kodus varasemalt mingi oluline püha olnud ning ilmselt seetõttu ei ole see seda ka meie ühises kodus. Võib-olla kunagi tulevikus, kes teab. Aga nagu ma ütlesin, meil oli nelja vaba päevaga palju muudki praegusel hetkel olulisemat korda saata, mis kõik õnneks ka ilusti tehtud sai.
Me vist jõudsime esmaspäeval umbes kella kuue ajal õhtul koju, õues oli igatahes juba kottpime (aitäh kellakeeramine) ja mõned naabrilapsed olid juba kostüümides tänavatel. Meie ukse taga nad küll kella ei helistanudki. Terve õhtu jooksul kuulsime ja nägime tänaval pisikesi koletisi ja printsesse aga meie tupiktänavat ei leidnud neist keegi üles. Ma varusin ilusti nädalavahetusel paki komme koju, sest eelmisel aastal käidi meil küll mitu korda ukse taga ja siis sai viimane batman vaid küpsiseid, sest mul lihtsalt polnud enam komme. Seekord olid kommid olemas aga ei ühtki batmani. Nüüd ma ei tea, kes selle kommipaki ära sööb. Ma vaatasin, see järgmise Halloween'ini kahjuks ei seisa. Meil on viimasel ajal kommisöömine täiesti ära ununenud, sest igasugused põnevamad magustoidud on tavaliselt külmkapis või ahjus ootamas. Harilik keemiliste toiduvärvidega värvitud kummikomm ei tundu enam üldse ahvatlev suutäis.
Eile süütasime siin Pühakutepäeva puhul aknal laternates küünlad ning täna teeme sama hingedepäeva puhul.
Tundub nii uskumatu, et aasta lõpuni on nüüd veel jäänud vaid kaks kuud. Mu meelest ma alles kirjutasin nimekirja sellest, mis ma 2016. aastal kavatsen kõik ära teha. Huvitav, kas ma saan aasta lõpus sealt kõik asjad maha tõmmata või jääb see aasta lihtsalt ära saatmata?
Umbes nädal või kaks tagasi pandi linnatänavatele üles jõulukaunistuste valgusketid ja poodidesse on ilmunud foie gras'd ning kommikarbid. Need on siin esimesed märgid, et jõulud ei ole enam kaugel, lumi ja miinuskraadid on viimastel aastatel alles pärast pühi kohale jõudnud. Aga vot kommikarpe muul ajal aastat ei müüda- miks ometi, ei ole ma suutnud siiani välja mõelda.
Ja loomulikult on ferrero rocher'i kõrvale hakanud vaikselt ilmuma ka esimesed plastmassist kuused, jõuluvanad, põhjapõdrad... ja kõik muu tilisev-sädelev jõuluvärk. Täna poes käies võiks korvi panna 70-protsendilise allahindlusega spidermani- või nõiaellakostüümi, kõrvitsa ja advendikalendri. Täitsa vahva ostukorvi saab niimoodi. Esmapäeval veetsime mitu tundi Ikea's ja sealgi olid juba valmis kaetud uhked jõululauad, kuusepuud särasid kulla-karra ehteis, kingipakid all ootamas, neid vaadates ma peaaegu tundsin piparkoogilõhna.... Siis keerasin otsa ringi ja vaatasin aknast välja, kus ootas mind 14 soojakraadiga ilus päikesepaisteline sinise taevaga sügisilm. Vahva, ma ütlen.
Praeguse plaani järgi veedame me jõulud ilmselt (kahekesi) omas kodus. Kõik C pereliikmed on juba helistanud ja uurinud, sellepärast ma tean. Võib-olla tuleb keegi neist külla, võib-olla näeme mõningaid neist pikkade pühade jooksul... aga kuskile kaugele ei ole meil praegu plaanis sõita. C kasuõde veedab oma perega talvevaheaja meie lähedal, nii et kindlasti näeme neid ja läheme koos suusatama, kelgutama... Palun detsembri lõppu lund, eks. Aitäh.
Jõulud on mu kõige lemmikum meisterdamispüha ning jõulud kodus tähendab seda, et ma saan pühadeks terve kodu ära kaunistada, ja nendest kaunistustest ka ise rõõmu tunda. Need on meie viimased jõulud siin. :) Aga pühadeni ja kaunistuste tegemiseni on veel aega. Kõigepealt, tere November!
Bisous
No comments:
Post a Comment