Sunday, 27 November 2016

Pühapäevased mõtteterad ehk random thoughts 2


  • Sa ei kujuta ette, kui palju ma ükspäev nutsin. Ma vihkan sibulate koorimist aga tahtsin teha tomati-paprika-sibula salatit/kastet ja nende jaoks oli vaja terve suur hunnik sibulaid ära koorida. Muudkui vesistasin ja mõtlesin, kui kurb ikka sibula elu on. Sellel nädalal tegin esimese purgi kastet lahti ja pidin tõdema, et oli täitsa nuttu väärt. Esimese korra kohta tuli päris maitsev asi välja. 
  • Kuulsin paar päeva tagasi raadiost, et prantslaste lemmik puhkusesihtkoht pidi olema... üllatus-üllatus.... Prantsusmaa. Veelgi täpsemalt enamasti Lõuna-Prantsusmaa. Ma üldse ei imestanud, et nad oma riiki eelistavad. Keel on suus, köök on nö teada ja turvaline, vahemaad on nende mõistes täiesti normaalsed ja piletihinnad samuti. Kõige olulisemateks puhkuse komponentideks peeti merd, päikest ning rahu ja vaikust. Nende ja Lõuna-Prantsusmaa vahele võiks ju põhimõtteliselt võrdusmärgi tõmmata. Kui seda Lõuna-Prantsusmaa puhkust proovib enamik ka igal aastal ellu viia, siis unistuste sihtkohtadeks märkisid prantslased kõige rohkem Ameerika Ühendriike, Kanadat, Austraaliat, millele järgnesid Itaalia, Hispaania ja Portugal.
  • Kõik räägivad ümberringi, kuidas majaehitus pidavat olema korralik suhte proovikivi. Mäletan, et keegi kunagi isegi ütles, et sellist asja ei maksa üldse ette võttagi, kui tahad samasse suhtesse jääda. Mul jäävad sellised mõttevälgatused kuhugi tagakappi kummitama ja siis aeg-ajalt ilmutavad ennast. Mul oli aga ükspäev nii hea meel tõdeda, et meie suhtele mõjub kogu see projekt vist hoopiski vastupidi. Rääkimata sellest, et meil on igal õhtul nii palju arutada, on see meis mõlemais välja toonud küljed, mida varem nagu tähele ei pannudki. Jah, meil on pisut erinevad maitsed ja mis veelgi olulisem- üsna erinevad vaatesuunad ja arusaamad aga õnneks suudame me kõik asjad rahulikult läbi rääkida ja alati sellistele lahendustele tulla, mis mõlemale meeldivad. Lihtsalt niikaua otsime, kuni mõlemad on leituga nõus. Ja mitte vähe oluline ei ole, et me teeme seda kõike keeles, mis kummalegi ei ole emakeel ja mis vahel koosneb kolmest keelest korraga. Praegu tundub nagu oleks see majaehitus meid hoopiski mingil uuel tasandil lähendanud. Loodetavasti läheb edasine sama teed pidi. 
  • Jumestuskreem sai otsa ja asusin uue otsingule. Siin müüakse samuti supermarketites nö tavakosmeetikat nagu Eestis Prismades ja Selverites. Kuigi siin on märksa väiksem brändivalik, on siinsetes poodides samuti tavaliselt L'Oreali, Bourjoisi, Rimmeli, MaxFactory, Maybelline'i ja muude taoliste brändide tooted. Ainuke erinevus on see, et nendes poodides ei ole kunagi testreid. Ja pakendid lahti ei käi. Kui ma oleksin 100% veendunud, et mulle see Vanille Rose Cupcake jumestuskreemi värv või Punk Rock Princess huulepulgatoon sobib, siis poleks nagu probleemi. Aga kui ma tahaks enne midagi kuskil proovida, siis peaks spetsiaalsesse kosmeetikapoodi minema, nagu näiteks Sephorasse. Seal on alati ilusti testrid ja enamasti ka väga abivalmid müüjannad olemas. Ainult, et nendes kosmeetikapoodides ei müüda pea kunagi neid brände. Selle asemel tuleb seal Chaneli, Lancôme'i, Biothermi, Clarinsi, Yves Saint Laurenti, Diori jms jumestuskreeme proovida. Ja pärast ikka see Vanille Rose Cupcake heas lootuses ära osta.
  • Ja rääkides veel poodidest. Pariisis oli nii imelik õhtul kella kaheksa-üheksa ajal poodides käia. Ja seda ka pühapäevasel päeval. Ausalt, see on mu jaoks nii harjumatuks ja haruldaseks tegevuseks muutunud. Ma olen sellest vist ka varem kirjutanud, nii et see pole mingi suur uudis. Siin on argipäevadel rõivapoed jms valdavalt kella seitsmeni lahti, toidupoes saad tunni või poolteist kauem viibida. Pühapäeval on üks või kaks kohta (kaks toidupoodi ja paar pagariäri) kuni kella 12ni päeval avatud. Pärast seda saab vist ainult kirikusse minna. Ma arvan, et kirik on alati lahti.? Pariis on teistmoodi Prantsusmaa kui ülejäänud Prantsusmaa. 
  • Ma mõtlesin kolmandal novembril välja, millise advandikalendri ma C-le detsembriks teen. Pole varasematel aastatel teinud aga mõtlesin, et sellel aastal oleks ehk talle vahva üllatus. Seda eriti seetõttu, et me sellel aastal väga jõulukingitusi ei tee, kuna järgmise aasta alguses on möödapääsmatuid kulutusi rohkem kui tahaks. Visuaalselt on kalender detailideni välja mõeldud, järgmisel nädalal on mul kolm päeva, et see valmis meisterdada. Sellega ma usun, et saan probleemideta hakkama. Kui sa aga teaksid, kui keeruline oli välja mõelda, mida C-le sinna kalendri SISSE panna. 24ks päevaks. Appi. Ma kirjutan sellest järgmine nädal pikemalt, kui kalendrit tegema hakkan. Osad asjad tellisin alles eile netist. Loodetavasti jõuavad ikka õigeks ajaks kohale. Vahet pole, et idee oli juba kolmandal novembril olemas.
  • Meie linnakeses käiakse jõulude eel kohalike võistkondade ja klubide toetuseks ukselt-uksele kalendreid müümas. Saadud tulu kasutatakse näiteks korvpallivõistkonnale uute särkide tellimiseks või laste maleklubile uute mängulaudade ostmiseks. Käivad ka näitekes tuletõrjujad ja prügivedajad oma kalendritega. Nii nagu eelnevatel aastatel oli ka sel aastal jalgpallivõistkond esimene, kes novembri viimase reede õhtul me ukse taga koputas. Tavaliselt on neil kõigil selline hästi lihtne võistkonna/klubi pildiga kalender, mis on rohkem nagu sümboolne asi raha eest, mis sa neile annetad. Kalendritele ei ole kunagi mingit kindlat hinda määratud. Annad niipalju, kui südametunnistus ja/või rahakott lubab. Vahel ka niipalju, kui parasjagu kodus lihtsalt leidub. Nüüd me juba teame, et alates novembri lõpust peab kodus alati paar viie-eurost rahatähte olema. Eelmisel aastal koputati meie ukse taga kaks korda, ehk pääseme sel korral ühega. Sel aastal jäin mõtlema, et see oli meil nüüd viimane kord neid näha, sest järgmine aasta oleme juba uues kodus. Kes teab, mis kombed ja tavad sealkandis on....
  • Me kasutasime reedest soodusmüüki ehk Black Friday'd ära ja soetasime päris esimesed asjad uude majja. C ostis ära köögisegisti ning mina segisti, mis läheb wc-sse. Jube põnevad ostud meil, eks. 😃 Leidsime prantsuse Amazonist reede õhtul kogemata mõlemad segistid nii hea hinnaga, et ei tekkinud mingitki kahtlust- sellest paremat pakkumist me tõenäoliselt kuskilt mujalt ei saa, mis tähendab seda, et meil on need kohe vaja ära tellida. Mõlemad on Grohe firma toodang, köögi oma originaalhind on 418€, Saksamaal maksab sama mudel 183€ + postikulu ja meie saime Amazonist 115€ga. Hästi me meelest. 
  • PACS'i paberid on lõpuks kõik koos. Aega võttis aga asja sai. Nüüd tuleb meil need postiga kohtule saata, kust jääme kutset allkirjastamiseks ootama.
  • Ma ei jõudnud esimeseks advendiks valmistuda.😞 Lubasin, et enne detsembrit jõulukaunistusi tegema ei hakka, aga keegi ei öelnud mulle, et esimene advent on juba novembris. Taipasin seda alles paar päeva tagasi ja nüüd on kodus vist ainult teeküünlaid. Aga õnneks on mandariine.😊Mul on küll juba ammu idee olemas, millist seadet tahan sellel aastal aknalauale teha, aga esimene advent jõudis kuidagi liiga kiiresti ja ootamatult kohale. Ma lubasin enne detsembrikuud blogis jõuludest mitte rääkida aga teen seda vist juba praegu ja kavatsen enne esimest detsembrit vist ka advendikalendrist kirjutada. Minu vabandused. Ja ilusat esimest adventi kõigile! 
gros bisous ❤

No comments:

Post a Comment