Laupäevased mõtteterad ehk random thoughts 3

Hei! Kuidas läheb? 

Tänane postitus on taaskord kogum erinevatest mõtetest. Pärast kirjapanemist avastasin, et need on seekord enamus kõik üht- või teistpidi majaga seotud, nii et tegelikult võiks selle kirjutise pealkirjaks vabalt olla ka "möödunud nädala majaostu update".

• Meil on nüüd sahtlis ametlik paber, mis tõendab meie kooselu. Uut nime ei saanud, sõrmust sõrme ei pandud, valssi ka ei pidanud tantsima. Aga täna poes kohatud töökaaslasele tutvustas C mind kui "peaaegu abikaasat" ja ma teatasin hommikul, et kui ta oma musti sokke pesukorvi ei vii, siis ma tahan unPACS'ida.😊 (Ma ei tea, igaks juhuks peaks vist lisama, et see viimane oli nali. Ma muidu ei pea talle ütlema, et ta oma musti sokke pesukorvi viiks, ta teeb seda nagunii.😊). Aga üldiselt kõlab nagu oleks juba abielus, või kuidas? Eile käisime kohtus PACS'i sõlmimas ja see oli täpselt selline- ma nimetaks seda vist protseduuriks- nagu kõik olid meile eelnevalt kirjeldanud. Ühe villases kampsunis kohtutöötaja natuke tolmuses kabinetis kulus umbes täpselt viis minutit, et ühele paberile allkirjad panna ja teada saada, et testament tuleb kunagi juurde teha, sest PACS'i paberid midagi seaduslikult ei jaga ega õigusta. Mida see PACS siis õigupoolest teeb, seda me kumbki täpselt ei teagi. Peaks selle allkirjastatud paberi tagumise poole ikka läbi lugema kunagi. Aga kõigil on PACS'i üle hea meel, õnnitlusi sajab nii uksest kui aknast ja see on päris tore. Hoolimata sellest, et see allkirjastamine oli tõesti väga mittemidagi ütlev üritus, oli meil kahel ikkagi eile terve päev natuke teistmoodi tunne. Piduriided seljas käisime pärast oma maja vaatamas ja jõuluturul käsikäes jalutamas ning õhtul restoranis küünlavalgel õhtustamas. La vie est belle 😉

• Kui PACS'ist on kõik kuidagi suure ja tähtsa asja teinud, siis see ei tundu kedagi eriti huvitavat, et meil on nüüd ühine kahekümneaastane laen, millega kaasneb terve rida finantskohustusi ja ühine pangaarve. See viimane kõlab mu meelest kuidagi eriti täiskasvanulikult ja tähtsalt. Pangalaen on mu jaoks tunduvalt siduvam ja olulisem asi, kui see PACS'i paber. PACS'i saab lihtsalt ühe teise paberiga ära lõpetada. Paned allkirja alla ja ütled nägemist. Isegi teise poole nõusolekut ei ole vaja. Aga katsu sa pangalaenust niisama lihtsalt minema jalutada. Ei õnnestu vist väga. 

• Mis puudutab veel pangalaenu, siis me saime mujalt parema pakkumise ning pidime seetõttu ikkagi panka vahetama. Me olime päris veendunud, et meie kodupank langetab pärast konkurentide pakkumise kuulmist intressimäära ja teeb ka kindlustusele ning käsitlustasudele parema hinna aga ei teinud. Lisaks teistele soodustustele saime kodupanga 1,8%-lise intressi teises pangas 1,4% peale, ja see sobis meile tunduvalt paremini. Mistõttu tuleb meil nüüd kõik kontod ja püsimaksed teise panka üle kolida. Eelmine kord kui C panka vahetas, kulus gaasifirmal kolm kuud, et aru saada, et C-l on uus pangakonto, nii et sellega võib siin jupp aega minna. Neljapäeval käisime uues pangas kontosid avamas ja see kohtumine lõppes alles poole kaheksa ajal õhtul. Esmaspäeval on uus kohtumine, sest alati on mingid paberid puudu ja tegelikult ei ole me veel laenulepingulegi alla kirjutanud. Paberimajandusega läheb siin uskumatult palju aega. 

• Esmaspäeval on meil kohtumine ka ehitajaga, sellest ma eile vist juba natuke kirjutasin. Meil on talle juba päris pikk nimekiri kõikvõimalike küsimustega. Alates sellest, et köögiaken tundub olevat liiga madalal kuni selleni, et meil oleks vaja juba praegu teada maja valmimise täpset kuupäeva. Kui sisetööd pihta hakkavad, kas me saame ikka laupäeviti käia maja vaatamas ja kuidas me sellisel juhul sinna sisse saame? Kas ehitatava maja uks hoitakse kogu aeg lahti või on ehitusmeestel meie kodu võtmed, millega nad ukse nädalavahetuseks kinni keeravad? Ja millest neil on (teoreetiliselt) eriti hea võimalus omale tulevikuks koopiad teha? Kui uks on kogu aeg lahti, kuidas me teame, kas me võime seal lihtsalt ringi jalutada või on seal parasjagu oht näiteks kuivav põrand ära rikkuda? 

• Kui maja valmis saab, tahame sellest ehitusprotsessist raamatu kokku panna. Sellise raamatu nagu me oleme mitu aastat oma puhkusereisidest teinud. Et kunagi kauges kauges tulevikus oleks hea lapselastele näidata, kuidas me oma esimest maja ehitasime.😊 Praegu oleme teinud pilte igal nädalal ja tahaks seda traditsiooni kuni kolimisepäevani hoida. 

• Mis puutub kolimisse, siis me rääkisime sellel nädalal päris mitmel õhtul juba sellest, kuidas see suur päev hakkab välja nägema. Ma tean, ma tean, sinna on veel vähemalt kolm kuud aega aga meil on peaaegu kõik juba paika pandud. C sõbrad tulevad meile appi ja me arutasime pikalt, kas on mõistlikum reede õhtul vanasse või juba uude koju koguneda. Kes mingeid mööblitükke oma autosse saab mahutada ja kuidas me kogu siinse elamise kokku pakime. Mitu õhtut oli kolimine meil õhtusöögilauas teemaks ja ühel hetkel tekkis juba selline tunne, et läheks üles ja hakkaks kohe raamaturiiulit lahti võtma. Suure kolimisauto saame C töölt, samuti kõik vajaminevad pappkastid. Mis tähendab seda, et me ei peagi supermarketist saadud melonikastidesse raamatuid pakkima hakkama ja hoiame firma autot kasutades hulga raha kokku. 

• Järgmisel nädalavahetusel on meil plaan C sõbrad viia maja vaatama ja kuigi sellest pidi algselt tulema vaid sõpradele pühendatud kaks päeva siis tegelikkuses peame nad vahepeal omapäi jätma, sest meil tuleb minna põrandaplaate ja parkette valima. Peame need kindlasti detsembri jooksul ära otsustama. Nädala sees on aga nende salong õhtuti siis juba kinni, kui C töölt vabaneb ja siis lihtsalt pole enam rohkem nädalavahetusi, kus me saaksime sinna sõita. Kui selle saaks järgmine nädalavahetus tehtud, siis võivad vist rahulikult jõulud tulla. 

• Homme on meil plaanis minna jõuluturule. Meil on sellest saanud igaastane pisike traditsioon. Ühel detsembrikuu nädalavahetusel külastame mõnda jõuluturgu, valime alati erineva linna ning sellel aastal otsustasime esimest korda Mulhouse'i minna. Sinna on u poolteist tundi sõitu aga otsustavaks teguriks sai fakt, et seal on IKEA kohe kõrval. Me otsime parasjagu vannituppa peeglit, wc-s on veel valamukapp puudu ja kindlasti oli midagi veel vaja vaadata. Ja IKEA-st saab loodetavasti hõõgveini ja piparkoogitainast. Kui esimest võib-olla ehk pika otsingu järel isegi saaks kuskilt siit, siis seda teist ei leiaks isegi siis, kui ma järgmiste jõuludeni otsiks. Ma korra mõtlesin, et prooviks ise teha aga lugesin retseptidest, et seal tuleb kõigepealt mingit suhkrusiirupit keeta, mis pidavat potis plahvatama ja poti muidu ka ära rikkuma. Pärast seda ma ausalt öeldes ehmatasin ära ega julge vist sellel aastal proovida. Kui keegi teab ilma plahvatusteta väga head piparkoogitaigna retsepti, siis ma loeksin suurima rõõmuga. 

Head nädalavahetuse jätku!

Bisous