Said vist juba pealkirjast aru, millest täna juttu tuleb.😊
Meil on nüüd juba väikeseks traditsiooniks saanud igal laupäeval käia maja ehitust piilumas.
Sellel nädalal olid siin esimest korda öösiti miinuskraadid ja me olime üpris veendunud, et nad sellel nädalal eriti midagi teha ei saa. Meile jäi kunagi kõrvu selline jutt, et nad mingite miinukraadidega seinu laduda ei saa. Sellest eeldasimegi, et sellel korral ootab meid võib-olla sama vaatepilt, mis eelmiselgi nädalal. Ootused olid mõlemal igatahes väga väga madalad, et pärast poleks suurt pettumust.
Aga kõik läks hoopis vastupidi. Nii, kui suurelt teelt vasakpöörde tegime ja alla ehitusplatsile keerasime, hakkasid paistma meie maja seinad. Juhuuuu. Sa ei kujuta ette, kui tore on lõpuks hakata nägema reaalselt seda, millest me siin päevad läbi räägime ja mille ümber kogu meie elu viimasel ajal keerleb. Nii nii äge tunne oli neid seinu täna näha ja majas ringi jalutada.😊
Meiega on hästi lihtne. Me oleme nagu väikesed lapsed. Iga edasiminek tundub väga tähtsa sammuna ja me oleme iga (pisi)asja üle alati väga elevil. Tundub, et see vist peletab stressi ka eemale, sest see pole siiani veel endale kuskil pesa teinud.
Sellel nädalal jõudsid kohale esimesed kraanid ja me ootasime neid pakke nagu seal oleksid kõige suuremad unitused sees olnud. Väga naljakas oli. Kogu seda projekti vaadates on need tegelikult ju mingid imeväikesed pisiasjad aga me olime pakke avades nii rõõmsad nagu oleks jõuluvana käinud ja õige pisut uhked ka enda üle. Esimesed valikud on tehtud, raha on makstud ning asjad reaalselt olemas. Jääb vaid loota, et said õiges suuruses.😊
Ega meile päriselt pole veel kohale jõudnud, et me peame juba nelja kuu pärast kogu praeguse elamise kastidesse pakkima ning uude kohta kolima. Ma arvan, et selle teadmise adumiseni läheb veel jupp aega aega. Võib-olla võiks juba pakkima hakata? Jõuaks teadmine ka ehk kohale.
Praegust ehitusgraafikut vaadates tundub, et nelja kuuga maja ehitamine ei ole sugugi mingi utoopiline väljamõeldis nagu me ise ka vahepeal arvasime. Kui kõik samas tempos edasi läheb, saabki see maja vist 30. märtsiks valmis. fingers crossed anyway
Koputus mõttelisele esiuksele ja vaade magamistoa aknast.
Praegu on pool vaatest küll mullahunnikule aga teoreetiliselt peaksid nad selle meie krundile ilusti laiali ajama veel enne, kui me võtmed kätte saame. Lepingus on isegi punkt, et üleantav maatükk peab olema enam-vähem ühetasapinnaline.
Vasakult lugema hakates on esimene köögiaken, selle kõrval asub esiuks. Seda viimast pole me veel siiani välja valinud. Ukse kõrval olev pisikene aken on wc-s ning selle kõrval olev kuulub vannitoale. Edasi tuleb office ning selle kõrval asub juba garaažiuks. Taipasin just, et meil ei olegi ruumi, kust aken puuduks. Kui garaaž välja arvata.
Otse ees on liuguks, millest paremale jääb köök (avatud) ning vasakule söögi-ja elutuba. Liuguksest saab kunagi tulevikus otse terrassile astuda, et õhtupäikese käes mõnusat raamatut lugeda ja jäätisekokteili juua. Kuna terrass valmib aga alles aasta pärast maja valmimist, saame seda idülli veel tükk aega oodata.
Vasakult lugema hakates on esimene majapidamisruumi aken, teine meie magamistoa aken, kolmas kuulub külalistetoale (teada ka juba kui A&J või T&B või F&J või K&K magamistuba😉) ning lõpuks praegu vaadates hiigelsuurena mõjuv teine liugustega aken söögi- ja elutoas. Sealt saab samuti kunagi tulevikus terrassile astuda, sest terrass ümbritseb maja kahel küljel.
Päike muide, tõuseb sealt majapidamisruumi akna suunast ning loojub pilti vaadates fotograafi seljataha, mis tähendab seda, et pea kogu terrassile paistab terve päeva päike. Siinpool saab hommikukohvi nautida ning teisel pool õhtupäikeses õhtust süüa.
See on osa katuse karkassist. Ilmselt järgmise nädala jooksul saavad nad selle paika panna, sest täna olid seinad igatahes lõpuni valmis. Ehk siis täpselt nii kõrged, kui nad olema peavad.
Järgmise nädala reedel on meil see kooselu sõlmimise allkirjastamine ja kuna kohus asub selles samas linnas, kuhu kolime, siis pärast läheme kindlasti ka maja vaatama. Siiani ei ole me veel kordagi ehitusmehi kohanud, sest käime alati laupäeviti. Nädala sees pärast tööd ei ole mõtet sinna sõita, sest nii vara läheb pimedaks, me ei näeks kella kuue ajal seal enam tonti ka. Kuna allkirjastamine on aga keset päeva, siis võtab C selleks töölt terve vaba päeva ja ehk siis näeme lõpuks ka töömehi. Ja loodetavasti katusega maja.
Järgmise korrani!
bisous
No comments:
Post a Comment