Hea uus!

Võrratut uut aastat, kallid lugejad!

Loodan, et pühadeaeg möödus kõigil rõõmsalt ja tujuküllaselt ning uue aasta esimene töönädal on hoogsa alguse saanud. 

Meie uue aasta pidustused said lõpu esmaspäeva õhtul, kui me pärast ligi seitsmetunnist autosõitu lõpuks koduuksest sisse (astusime) vajusime. Me nägime eelmise aasta lõpus ära vist ligi poole C suguvõsast, käisime mõned päevad enne aasta lõppu osa seltskonnaga mägedes matkamas ning jõudsime vanal aastal ka keraamiliste plaatide prügimäele. See on üks selline lugu, millest ma kunagi kindlasti pikemalt kirjutan. Uue aasta võtsime vastu juba traditsiooniks kujunenud sõprade seltskonnas. Seekord olime kesk-Prantsusmaal kuigi tagasitulekuks kulunud aja järgi võiks arvata, et me käisime hoopiski Lapimaal. Hommikul hakkasime poole kümne ajal sõitma ja õhtul kuskil viie ja kuue vahel jõudsime koju. Sinna vahele mahtus küll üks pisike restoranipaus aga ülejäänud aja lugesime ainult kilomeetreid. Pärast 500 läks mul lugemine segamini. 

Lisaks mõnedele toredatele ja mõnedele hoopis jaburatele jõulukingitustele tõime me oma aastavahetuse puhkuselt kaasa ka lume. Jah, lugesid õieti. Meile siia jõudis ka lõpuks suur ilus külm päris talv. Nii nagu eelminegi aasta, saabus ta nagu kiusu pärast täpselt peale pühi.

Esmaspäeva õhtul oli viimane veerand meie teekonnast juba õrna lumekihi all ja täna on siin päris talv. Ootamatult nagu alati. Kõik on valge lumevaibaga kaetud, nii ülemiste mägede tipud kui ka meie ukseesine terrass ja terve päev on lakkamatult lumehelbeid taevast alla langenud. Lõpuks ometi winter wonderland 😊 Oleks ju võinud nii nädal aega varem saabuda aga tegelikult pole väga hullu. Minuni jõudis täna hommikul üks Eestist teele pandud jõulukingitus (vist viimane?) ja meil on mõlemad kuusepuud veel täies ehteis. Kuna me sõitsime paar päeva pärast jõule ära, siis kõik kaunistused jäid tagasitulekut ootama. Kausis on veel isegi natuke piparkooke, mida ma enne minekut C perekonnale küpsetasin. Ma ei leidnudki siit tumedat suhkrusiirupit, nii et mu piparkoogid tulid väga väga heledad. Aga maitse sai nagu päris. Siin on kuues jaanuar see kuupäev (Eestis vist samuti), kui võiks jõulukaunistusi hakata ära korjama ja see mul vist eesootaval nädalavahetusel plaanis ongi. Kuues on ühtlasi ka see päev kui saab galette des Rois'd küpsetada. 

C on eilsest tagasi tööl ja ma olen jõudnud sellel aastal käia töötukassas kohtumisel, mis tegelikult ei olnud üldsegi nii informatiivne, kui ma ootasin ja hambaarstile käisin ka head uut aastat soovimas. Hambasaaga jätkub sellel aastal täie hooga aga loodetavasti leiab mitte väga kauges tulevikus oma lõpu. Enne seda tuleb mul natuke veel kannatada. 

Ma lugesin eile oma eelmise aasta alguses kirjutatud to-do-list'i, neid nö uusaastalubadusi, mida ma eelmise aasta 13ndal jaanuaril kirjutasin ja pidin tõdema, et sellest nimekirjast saaks nii mõnegi rea sellele aastale copy paste'ida. Mõned eesmärgid said tegelikult ikka ilusti täidetud ka, mõned jäid nukralt juulikuus pooleli ja mõni ei jõudnud sellest nimekirjast rohkem kuhugi mujale. Juhtub. 

Sellel aastal ei ole mitte ühtegi lubadust ja mitte ühtegi to-do-list'i. No neid viimaseid kindlasti aasta jooksul koguneb aga sellel aastal otsustasin, et ei taha uut aastat ühegi lubadusega kohe painama hakata. Hakkan otsast minema ja vaatan, mis aasta toob. Ma ju juba tean, et kohe kohe on ootamas ees üks suur muudatus ja sealt edasi tuleb kindlasti palju sekeldusi ja seiklusi.😉

Aitäh kõigile, kes siin eelmisel aastal lugemas käisid. Oled ka sellel aastal väga oodatud. 

Bisous

❤