Kevad ei ole enam kaugel, kui aianduspoest saab kampaania käigus kolm pakki seemneid kahe hinnaga!
Sellel kevadel ootab mind esimest korda terve aiatäis ruutmeetreid, kuhu kõiki neid lillepeenraid ja köögiviljaridu ritta seada. Hurrraaaa! Ei mingit potipõllumajandust enam. Ma mäletan, kuidas ma üle-eelmisel suvel oma kolme Eestist pärit tomatitaime igal õhtul tuppa ja hommikul jälle välja terrassile tõstsin.... huh. Tore mälestus.
Me ei ole veel oma aiaplaneerimist tõsiselt käsile võtnud aga mõnda ideed oleme natuke arutanud küll. Peaks vist enne labida maasse löömist ühe või kaks tarka raamatut ka läbi lugema aga kuna hetkel ei ole meil ei raamatuid ega labidaid (tegelikult pole ju veel aedagi), siis hetkel vaid unistame.
Ausalt öeldes ei tea me päris täpselt, mis sorti muld ja maapind seal uues aias üldse ongi. Saabaste alune jääb sealt tulles autos alati punakat värvi porine, tundub, et on vist natuke liivane ka aga ega me päris täpselt tea. Ühel meie üleaedsel paistab olevat kasvuhoone ja põllumaalapp, nii et midagi seal ilmselt ikka saab kasvatada. Peab naabriga lähemat tutvust tegema ja välja uurima.
Sinna aia serva, mis piirneb metsaga, tahaks istutada rea mustikapõõsaid. Üks on meil siin juba olemas ja teoreetiliselt peaks sealne metsaalune muld ja keskkond olema neile ideaalne. Mõned viljapuud võiksid ka olla- üks õunapuu, üks ploomipuu, üks kirss ja võib-olla ehk üks sidrun või kumkvaat? Mustikapõõsastele tahaks seltsiks vaarikaid, mustsõstraid ja palju palju maasikaid.
Aianduspoes seemnepakke valides oli kange tahtmine meloni ja arbuusiseemned ka korvi pista. Nii lahe oleks mu meelest virsikuid ja aprikoose ja meloneid ise kasvatada, aga kahjuks ei ole meil siin nende jaoks piisavalt kaua piisavalt soe. Isegi siis, kui suvel on 35 kraadi sooja. Nende kasvatamiseks peaks u 500 km lõunapoole kolima, seal on seda soojust neile piisavalt.
Siis tahaks veel pisikest kasvuhoonet, kus tomateid ja suvikõrvitsaid ja paprikaid kasvatada. Kuna meil ilmselt pole sellel suvel aega ega finantsi sellega tegeleda, siis jääb kasvuhoone projekt järgmist suve ootama. Sellel aastal katsume ilma hakkama saada, eelmiste aastate terrassikogemuse eeskujul. Või siis kasvatame sellel aastal neid juurvilju, mis saavad ilma kasvuhooneta hakkama.
Kuskil nurgas võiks olla üks köögivilja peenar- rida salatit ja ürte, rida sibulaid, küüslauku ja murulauku, rida porgandeid, rediseid, herneid, aeduba, ja oh nii vahva oleks üks lillkapsas ka.
Ja siis kui grilliplatsist, jalgpallialast ja basseinist peaks kuskil veel ruumi üle jääma, siis võiks igasuguseid põnevaid lillepeenraid ka rajada. Kevadel tahaks imetleda lumikellukesi, krookuseid, nartsisse ja tulpe. Suvel võiksid aias olla pojengid, gladioolid, lupiinid, iirised, lõvilõuad, lilleherned... Oh, nii põnev uus maailm.😊
Me ei ole veel oma aiaplaneerimist tõsiselt käsile võtnud aga mõnda ideed oleme natuke arutanud küll. Peaks vist enne labida maasse löömist ühe või kaks tarka raamatut ka läbi lugema aga kuna hetkel ei ole meil ei raamatuid ega labidaid (tegelikult pole ju veel aedagi), siis hetkel vaid unistame.
Ausalt öeldes ei tea me päris täpselt, mis sorti muld ja maapind seal uues aias üldse ongi. Saabaste alune jääb sealt tulles autos alati punakat värvi porine, tundub, et on vist natuke liivane ka aga ega me päris täpselt tea. Ühel meie üleaedsel paistab olevat kasvuhoone ja põllumaalapp, nii et midagi seal ilmselt ikka saab kasvatada. Peab naabriga lähemat tutvust tegema ja välja uurima.
Sinna aia serva, mis piirneb metsaga, tahaks istutada rea mustikapõõsaid. Üks on meil siin juba olemas ja teoreetiliselt peaks sealne metsaalune muld ja keskkond olema neile ideaalne. Mõned viljapuud võiksid ka olla- üks õunapuu, üks ploomipuu, üks kirss ja võib-olla ehk üks sidrun või kumkvaat? Mustikapõõsastele tahaks seltsiks vaarikaid, mustsõstraid ja palju palju maasikaid.
Aianduspoes seemnepakke valides oli kange tahtmine meloni ja arbuusiseemned ka korvi pista. Nii lahe oleks mu meelest virsikuid ja aprikoose ja meloneid ise kasvatada, aga kahjuks ei ole meil siin nende jaoks piisavalt kaua piisavalt soe. Isegi siis, kui suvel on 35 kraadi sooja. Nende kasvatamiseks peaks u 500 km lõunapoole kolima, seal on seda soojust neile piisavalt.
Siis tahaks veel pisikest kasvuhoonet, kus tomateid ja suvikõrvitsaid ja paprikaid kasvatada. Kuna meil ilmselt pole sellel suvel aega ega finantsi sellega tegeleda, siis jääb kasvuhoone projekt järgmist suve ootama. Sellel aastal katsume ilma hakkama saada, eelmiste aastate terrassikogemuse eeskujul. Või siis kasvatame sellel aastal neid juurvilju, mis saavad ilma kasvuhooneta hakkama.
Kuskil nurgas võiks olla üks köögivilja peenar- rida salatit ja ürte, rida sibulaid, küüslauku ja murulauku, rida porgandeid, rediseid, herneid, aeduba, ja oh nii vahva oleks üks lillkapsas ka.
Ja siis kui grilliplatsist, jalgpallialast ja basseinist peaks kuskil veel ruumi üle jääma, siis võiks igasuguseid põnevaid lillepeenraid ka rajada. Kevadel tahaks imetleda lumikellukesi, krookuseid, nartsisse ja tulpe. Suvel võiksid aias olla pojengid, gladioolid, lupiinid, iirised, lõvilõuad, lilleherned... Oh, nii põnev uus maailm.😊
44 päeva kolimiseni!
Bisous
No comments:
Post a Comment