Lõpu algus!?

Kõlab ehk pisut dramaatiliselt aga just täpselt selline tunne praegu on. Tere Märts! Tore, et kohale jõudsid, meil saab sinuga huvitav olema.

Igasugused lõpud on enamasti vist pigem nukrad ja hirmuäratavad. Tulevad koos ebakindluse ja ärevusega uue ja tundmatu ees. Aga sellest hoolimata on igasugune lõpp alati millegi uue algus.

See meie eesootav lõpp saab olema ainult õigepisut nukker. Mul on kohutavalt kahju jätta maha see kolm maja edasi asuv maailma parimat baguette'i küpsetav pagariäri. Ma hakkan neid laupäevahommikusi ahjusooje täpselt parajalt võiseid croissante täiega igatsema.

 Meie eesootav lõpp tuleb põnev ja erakordne ja sinna mahub palju otsustusvõimetust aga loodetavasti ka otsustusvõimekust. Eks vist natuke stressi ka aga selle vastu on kapis šokolaad ning kõrval toetav ja ratsionaalne teinepool. Laupäevasel kohtumisel ehitajaga said väga paljud küsimused vastused, väga paljud plaanid paika ja väga palju ülesandeid kirja pandud. Hakkab pihta!

Mida lähemale jõuavad viimased siseviimistlustööd, seda rohkem poeb hinge ka pisikene hirm nende valikute pärast, mis me siiani teinud oleme. Hirm sellepärast, kuidas kõik need materjalid ja värvid, mis me oleme välja valinud, koos hakkavad elama ja olema. Me pole neist ühtegi omavahel kõrvutada saanud mujal kui oma väikestes peades ja nüüd on meid tabanud väikene ärevus. Mind vist natukene rohkem kui C-d (emotsionaalne vs ratsionaalne). Tahaks juba lõpptulemust näha aga samas ei taha ka. Mis siis saab, kui kõik on mu vaimusilmas palju parem kui reaalsuses? Ma olin siiani üpris kindel oma valikutes aga nüüd tabas mind korraga kõhkluseuss.
Järgmisel nädalal peaksime värvijaga kohtuma, et välja valida tubade seintele minevad värvitoonid (juhul, kui see ebamõistlikult kalliks ei osutu). Ainult et, kas keegi mäletab, mis värvi see parkett sinna põrandale sai? Ma olen täiesti kindel, et see värv, mida ma täna oma peas ette kujutan, ei ole see detsembris nähtud reaalsus (ja telefoniga tehtud pilt valetab päris kindlasti).

Kui midagi katastroofiliselt valesti ei lähe, siis 31. märts 2017 on see maagiline kuupäev, kui me notari valvsa pilgu all kirjutame alla majaostu lepingule. Lisaks anname sel päeval ära suure osa oma säästudest mingiteks ebanormaalselt suurteks "nähtamatuteks" tasudeks (see, mille eest kinnisvaraagentuur ulmeliselt suure rahasumma kasseerib, on täielik müstika. Kõik need kuud ei ole nad teinud põhimõtteliselt mitte midagi- isegi kohvi ei pakkunud sellel ainsal kohtumisel, mis meil nendega oli). 

Läks täpselt nii nagu mu sisetunne juba mitu kuud sosistas. Nüüd, kus ees on ootamas ilmselt selle aasta kõige tihedama graafikuga kuu, mil majas tehakse kõige olulisemaid töid, ees ootab meie praeguse elu kokkupakkimine, kolimise korraldamine ja kõik muu miljon sinna juurde kuuluvat tegemist- käin ma tööl. See on mingi klassikaline murphy, mis kõik asjad loomulikult alati ühele ajale kuhjab ja siis kahjurõõmsalt pealt vaatab, kuidas sa tekkinud olukorraga hakkama saad. Või ei saa.

Märtsi viimase nädala võtame me mõlemad töölt vabaks, sest viimaste tööde juures on väga palju juhendamist vaja. Vähemalt üks meist peaks pidevalt majas viibima aga me leidsime, et on parem, kui me mõlemad seal oleme. Iga töö jaoks on erinev inimene- alates köögimööbli paigaldajast ja veetorude ühendajast kuni telefoni- ja internetikaablite vedajateni. Vee- ja elektri saamiseks on samuti vastavad spetsialistid vaja kohale kutsuda- nende ooteaeg võivat olla hea mitu nädalat, nii et üritame sellel nädalavahetusel nendega juba kohtumised kokku leppida. Eesootava nädalavahetuse plaanidesse peab mahtuma ka kohtumine kindlustusfirmaga, sest ilma elamukindlustuseta ei saa me 31sel ostulepingule alla kirjutada.

Mis majas toimuma hakkab?

Betoon põrandal tahab veel umbes 10 päeva kuivada. Pärast seda värvitakse kahe või kolme päevaga ära laed ja seinad. Mõtlesime, et värvime ühe toa siniseks ja teise toa roosaks ja ongi valmis?

Kui seinad on värvitud, pannakse maha põrandaplaadid ja parketid, see pidi umbes ühe hea nädala aega võtma. Siis tulevad radikad, pistikud ja muud elektritööd, seejärel jõuavad loodetavasti kohale vaheuksed. Märtsi lõppu- enam-vähem viimasele nädalale- jääb köögi- ja vannitoamööbli paigaldus, kraanikausside, segistite ja veetorude ühendamine, led-lampide paigaldus...
Täna vaatasime üle oma eelarve ja suure tõenäosusega tellime järgmisel nädalal ära ka garderoobikappide süsteemid (esialgu ilma usteta, sest uksed maksavad roppu raha). Riiulid ja sahtlisüsteemid tehakse eritellimuse järgi samas firmas, kus köögi- ja vannitoamööbelgi. Kui neil aega on, siis ehk saab need paika panna samal päeval kui köögimööbligi.

Sisemised vaheuksed on siiani tellimata, kuigi me käisime neid detsembri lõpus tellimas. Nüüd tuleb neid umbes viis nädalat oodata, mis tähendab seda, et need saabuvad võib-olla samal ajal, kui me oma kasti kuhjadega. Led-lambid tellisime ka ära aga võib juhtuda, et need jõuavad samuti kohale siis, kui me praegusel aadressil enam ei ela. Nende ooteaeg oli lausa 8 nädalat, nii et võib-olla teeme alguses uues majas küünlavalgel romantikat.

Kuskil märtsi keskel lükatakse praegu aias kõrguvad hiigelsuured mullahunnikud tasaseks, nii et me saame lõpuks aimu, kui palju ruumi meid aias ees ootab. Alustasime vaikselt juba ka aia planeerimisega- mõtlesime välja kuidas teeme peenrad köögiviljakasvatuseks, kuhu tuleb marjapõõsaste nurk, kuhu paigutame kasvuhoone ja kuhu kompostihunniku... 

Maja välisseinte värvimine toimub sügisel, vahetult enne külmade saabumist. Kiviplokkidest maja kipub ajaga natukene vajuma, mistõttu selle tööga oodataksegi. Aga mul on vist juba idee olemas, mis värvi maja ma tahan. 

Muide, meie uus kodu hakkab kandma sama numbrit, mis Piilupart Donaldi auto registrinumber.

Bisous