Teeme puhkuseplaane!

Unustasin ennast arvuti- ja blogiarhiivi eelmiste aastate puhkusepilte vaatama ja unistan nüüd reisimisest. Pilte vaadates hakkab kohe nii soe ja mõnus- kuidas on nii, et puhkuse ajal alati päike paistab, on palmid ja on meri ja lühikesed püksid ning sandaalid on kõige mõnusam kombo. Me oleme viimastel aastatel käinud siin nii ägedates ja erinevates kohtades. Pilte vaadates meenuvad mulle kõik need uue koha avastamise emotsioonid ja nii ma võingi tundideks pilte vaatama jääda. See on ülihea argipäeva väljalülitusnupp.

 Viimane kord pakkisin kohvreid eelmise aasta augustis, et Eestisse lennata. Mul on raske kuhugi mujale sattuda, sest tavaliselt kui me räägime teemal, kuhu seekord minna, siis kahel korral kolmest osutub sihtkohaks lõpuks ikkagi minu kodumaa. Lihtsalt sellepärast, et viimasest külaskäigust on tavaliselt jälle liiga palju aega möödas. Ja mu igatsus sõprade ning perekonna järgi kaalub üles kõikvõimalikud eksootilised maailmanurgad. Ma lendaks oma teise koju ja igale poole mujale ka palju sagedamini, kui aias kasvaks rahapuu aga me pole sellist veel ühestki aiandist leidnud. Järgmisel aastal ootab meid võib-olla ees üks hästi kauge ja eksootiline reisisihtpunkt aga ma ei julge sellest veel kõva häälega rääkida. Sinna on veel aega, nii et küll ma jõuan.

Puhkuseplaane teeme seekord aga üldse mitte endale. Meie puhkame sellel aastal labida ja reha kõrval, seltsilisteks murutrimmer ja niiduk. Ja kuigi me ise oma kodutrepist väga kaugemale ei liigu, on meil ääretult hea meel sel suvel hoopiski külalisi vastu võtta.

C vanemad saabuvad juba vähem kui kahe nädala pärast aga kuna nemad on siinkandis korduvalt varemgi käinud, tegime me neile hoopis nimekirja aia- ja majatöödest. Eks nad tulevadki rohkem maja vaatama, siinsed mäetipud on neil kõik juba vallutatud. Kompostihunnikut on ju samuti äge ehitada ja kujuta ette, milliseid lugusid saab aiapostide valamisest pärast rääkida...  

Tänaseid puhkuseplaane teeme me hoopiski minu vanematele ja vennale, kes sellel suvel esimest korda meile külla tulevad. Tegelikult tulevad nad üleüldse esimest korda Prantsusmaale, nii et Pariis ja Eiffeli torn on to-do-listi esikoha juba ammu hõivanud. Kuna lennupiletid on tagataskus juba ootamas, siis oleme me siin vaikselt hakanud kokku panema ka tegevusplaani.

Pariis. Eiffeli torn, jalutuskäik Seine'i kaldal, Grand Palais, avenue des Champs-Elysées, Concorde, musée du Louvre, hôtel de ville de Paris, Notre-Dame katedraal, ... Huh! Meil on Pariisis vaid üks päev aga meil on enam-vähem paika pandud jalutuskäigu marsruut, mida läbides saavad nad pealinna ilu ja rütmi kogeda. Vaja läheb vaid häid jalanõusid.

Suurlinnale järgnevad inimtühjad loodusvaated kõrgete mägede tippudes. Kusjuures, mägironimist ei ole kuskil vaja harrastada. Hea meelega heidaks pilgu Euroopa kõrgeimale tipule ka aga selleks peab ilmataadiga enne läbirääkimisi pidama, nii et lubada ma midagi ei saa. 

Lisaks to-do-list'ile on meil ka what-are-we-going-to-eat list. Hahaha! Ausalt öeldes, on seda vist veelgi ägedam kokku panna, kui kuhu-minna nimekirja. Meile meeldib köögis aega veeta ja prantsuse cuisine on üks põhjatult suur ja lai inspiratsiooniauk. Sealt neid huvitavamaid pärleid valida on üpris keeruline. Teokarpe? Konnajalgu? Hästi haisvat juustu? Sea siseelunditest vorsti? 

Kindlasti tutvustame neile moosisaia hommikusööki ja õpetame baguette'i iga toidu kõrvale paaritama. Muahahaaa! Ma juba kujutan ette neid pöörlevaid silmi ja a-kus-mu-rukkipala-on häälekaid nõudeid.  

Jõuame turule ja supermarketisse, peame piknikku, grillime ja ilmselt jõuame mõnda restorani ka. Kõige parem oleks, kui ema teeks nädal aega järjest maailma parimat kartulisalatit aga selle plaaniga ei ole vist keegi teine peale minu päri. 

Väikestest linnakestest on meil praegu päris mitu kirja pandud. Milline väljavalituks osutub, selgub ilmselt eelmisel päeva. Ühes on kuulsa veini brändi degusteerimiskelder, teises on ülimõnus spa, kolmas on Alsace'i arhitektuuri musternäidis. Meie linnas läheme kindlasti laupäeva hommikul korviga turule värskeid köögivilju tooma ja terve maakonna parimasse kondiitriärisse kooke ostma. 

Ma ei tea, kas roosid sel ajal õitsevad aga muidu võiks roosiaeda ka minna ja linna kõige kuulsamasse trükikotta. Kuskil on siin mingi kindlus ka aga kuna me pole isegi seal veel käinud, siis ei tea hetkel, kas on väärt avastamist. 

Ühel päeval sõidame viinamarjaistandustesse ja degusteerime kohalike tootjate veine. Alsace'i piirkonnas on mitu pisikest linnakest, kus vist pea kõigil elanikel on oma veiniaiad ja veinikeldrid ning kuhu me viime kõiki oma kaugemalt ja lähemalt kohale sõitnud sõpru ja tuttavaid. Kohustuslikus vaatamisväärsuste programmis peale veinide ja mägede väga midagi nagu polegi. Aga vahest piisab neistki. 

Kõige esimesena teadsime, et meie programmi saab kindlasti kuuluma kuumaõhupallide festival. Selle kuupäevade järgi valisime isegi vanemate lendude päevi. Meile on see kolmas kord festivali külastada ja absoluutselt igal eelneval korral on see meile super elamusi pakkunud. Mõlemil korral oleme me olnud maailmarekordi sünni tunnistajaks ja ega seda mu elus just iga päev ei juhtu. Ma loodan väga, et mu vanemad saavad samasuguse elamuse osaliseks. Ma vist ei maininud, et selleks tuleb küll öösel kell 3.30 üles tõusta aga ega keegi võõras kohas ju nagunii magada ei saa?.

Ma võiksin seda plaani siin veel tükk aega kirjeldada. Ega me ei tea, kas nad kõige sellega nõus ka on. Võib juhtuda, et kogu selle asemel värvime me hoopis elutoa seina, paneme tubadesse tapeeti ja ehitame aiale piirde ümber. Mida iganes me aga lõpuks otsustame teha, ma juba kannatamatult ootan seda puhkust!

❤