.... on sellel aastal pisike Alsace'i linnake Kysersberg, mis siingi blogis on tegelikult juba päris mitu korda figureerinud. Prantslased valisid sel nädalal väga mitmendat korda terve riigi peale oma lemmikumat ehk kõige kaunimat küla ja juba teist korda on valituks osutunud üks meie naabermaakonna linnake. Sellel aastal sai tiitli Kysersberg, ühel varasemal aastal osutus lemmikuimaks Eguisheim, mida sa oled ka siin varem näinud. Selles viimases asub nimelt Wolfberger'i veiniistandus, kuhu me alati kõik oma külalised degusteerima viime. Veine saab tegelikult ükskõik millises Alsace'i külakeses proovida, pea vaid auto kinni ja koputa mõnele uksele. Veiniistandus on sealkandis umbes iga teine maja aga et Wolfberger on tuntud veininimi, siis on kõigil alati jube põnev selles samas istanduses ringi jalutada, kust pärineb vein, mida tavaliselt nähakse supermarketi riiulil.
Aga Kysersberg'i võidu üle ma üldsegi ei imesta.
Me olime just paar nädalat tagasi sõpradega seal jäätist söömas ja kuigi me oleme Kysersberg'is korduvalt ja korduvalt käinud- omapäi, C sõpradega, C vanematega, C sugulastega, minu Eesti sõpradega.... siis ikka haaras käsi kotist kaamera järgi ja lõpuks klõpsutasime kõik neljakesi nagu pesuehtsad turistid.
Alsace'i külakestes on midagi sõnaseletamatult võluvat. See ajaloohõnguline ja uskumatult detailirohke arhitektuur, millesarnast vist küll mitte kuskilt mujalt maailmast ei leia. See suudab mitmendalgi külastuskorral näiteks mõne peidetud seinamaalinguga või keeruka puitdetailiga üllatada. Munakivisillutisega kitsad tänavad, mis ääristatud vaheldumisi õdusate restoranide ja veinimajadega. Nälga ega janusse seal juba ei jää. Kui nina varbaid pidevalt vaataks, siis võiks olla nagu Tallinna vanalinna hallidel tänavatel aga niipea kui pilk rändama läheb, on see tunne kadunud, sest ümberringi on natuke liiga palju ja liiga erksaid värve. Aknaluugid, mis kunagi pole sama värvi, kui naabermajal. Majad ise, mis kõrvuti pole kunagi ühesugused. Kümned ja sajad hästilõhnavad lilleamplid, mis igale nurgale ja fassaadile natuke romantilisust (ja värvi) lisavad. Majade vahelt paistvad ümbritsevate mägede nõlvadel ronivad korrapärased viinapuu read, mis oleks kui joonlauaga maha mõõdetud. Ühesõnaga- võluv.
Vaata ise!
Sellised tiitlid ja võistlused, mida siin miljonid valivad ja vaatavad, toovad loomulikult linnakestele kuhjaga au ja kuulsust. Nendest kahest on aga tavaliselt veelgi suurem turistide arv, kes õige pea matkaautode ja bussidega kohale vuravad.
Ühe eelneva aasta võitja linnapea sõnul kasvas nende külaliste arv tol võiduaastal umbes 40 protsendi võrra. Siseturism on siin ääretult populaarne.
Kysersberg on alati olnud rahvarohke ja ilmselt sel suvel nüüd siis eriti. Me teeme plaane mu vanemate puhkuseks, mis vaikselt juba nurga tagant paistab ning kuigi Alsace on meil kindlalt ühes päevaplaanis, siis Kysersberg'i me vist jätame justnimelt nende rahvamasside tõttu vahele. Plaanis on avastada hoopiski midagi sellist, mida me isegi pole veel näinud, hoolimata oma väga mitmetest Alsace'i reisidest. Aga sellest juba siis, kui puhkuse aeg käes on.
Bisous
No comments:
Post a Comment