Hei!
Laupäeval lubasin, et postitan järje meie värviprojektist, aga ilmselt märkasid, et pole siia ilmunud ei fotot värvilisest seinast ega rõõmsast värvijast.
Oma peas värvisin ma küll eile meie magamistoa vähemalt kolm korda üle aga tegelikkuses on meil ikka valgete seintega tühi ja hästi kajav tuba.
Laupäeva hilisõhtul, kui sõbrad olime koju saatnud, hakkasime tühjaks tõstetud toas aknaääri teipima, pistikukaitseid ära võtma ja tegime muid ettevalmistusi. Et pühapäeva hommikul saaks teetassi kõrvale kohe värvirulli haarata. Me oleks peaaegu, et kohe laupäeva õhtul värvima hakanud, kui kellaaeg natuke liiga hiline ei oleks olnud ja lambivalgus natuke liiga hämar selleks tööks.
Muuhulgas ronisime redeliga üles lae alla ja avastasime, et me pool aastat tagasi värvitud seinad on lae juures täis pisikesi pragusid. Kõigis neljas seinas. Selliseid pragusid, mida me nägime esimest korda alles siis, kui redeliga üles ronisime, nina vastu seina panime ning sõrmedega üle värvi tõmbasime. Valge pealt ei paista need muidu absoluutselt välja. Ei lambivalguses ega päevavalguses, me kumbki polnud neid kunagi varem näinud. Mis me siis tegime. Istusime maha ja kurvastasime natuke aega.
Me ei tea päris täpselt, miks värv praguneb. Kas tehti kevadel kiirustades lohakat tööd ja jäeti alumine pind korralikult ette valmistamata. Sellisel juhul ei hakanud pihustiga peale kantud värv nendesse kohtadesse lihtsalt kinni ja hakkab seetõttu nüüd vaikselt lahti kooruma. Või oli värvimise hetkel maja külm ja on nüüd poole aastaga nii palju ülessoojenenud, et need sisemised kliimamuutused põhjustavad värvi pragunemist. Me ei tea.
Seinu me värvima igatahes ei hakanud. Värvipott seisab nukralt nurgas ja värvirulli pole pakendistki välja võtnud. Kardame, et uus pealekantud värv hakkab samade kohtade pealt samuti pragunema, paljastades alumise valge värvi ja jäädes nii eriti silmatorkavalt nähtavaks defektiks. Pealegi, kui me nüüd oma värvi kasutame, vastutame (loe: maksame) igasuguste jamade eest ise. Maalrite juba tehtud töö eest ja alles tegemist ootavate paranduste eest maksab aga ehitaja kindlustus. Tundus targem pühapäeval totaalselt laiselda- vaatasime vihmasadu, kokkasime, lugesime raamatuid ja tegime uinakuid. Kirju koera koogi segasin ka kokku. Muud ei midagi.
C helistas täna hommikul värvijatele, kes aga kõnele ei vastanud. Me kahtlustame, et nad nagu siinsed pangadki, ei tööta lihtsalt esmaspäeviti. C saatis fotod defektidest ehitajale, kes vastas, et käsib maalritel meiega ühendust võtta, et kohtumiseks aeg leida. Kuuldavasti pidi neil koguaeg väga palju tööd olema aga kolme kuud me oodata ei kavatse. Loodetavasti võtavad nad hiljemalt homme ise ühendust. Vastasel juhul oskab C väga hästi protesteerida.
Meie juba peaaegu päris loogiliselt ja mugavalt ärapaigutatud elamise vallutas nüüd ühe õhtuga pisikene kaos ja mul on tunne, et see asi võib veel palju toredamaks minna. Kogu see segadus oleks olnud täiesti okei, kui projekt: Seinad värviseks oleks läinud plaani kohaselt. Me oleksime täna näiteks mööblit juba uude värvilisse tuppa kolinud. Nüüd, kui ähvardab oht, et kaos võib näiteks kolmeks kuuks siia paikseks jääda, ei ole asi üldsegi nii vahva.
Leidsime samasugused praod ka elutoa ja tualeti seintelt. Ülejäänud kahes toas on suure tõenäosusega samuti, nendesse lihtsalt ei mahu praegu miskitpidi mitte ükski redel. Mõtleme täna kerge ärevusega, et kui nad tulevadki nüüd siia parandusi tegema ja see hõlmab muuhulgas ka seinte lihvimist... Kirsiks tordil saabub järgmisel nädalal meie 1 m x 2.10 m söögilaud. Hea ajastus. Mida rohkem mööblit, seda toredam.
Projekt: Seinad värviseks saab kindlasti veel mitu järge.
Järgmise korrani!
Bisous
No comments:
Post a Comment