Pikk nädalavahetus iseendale

Tead, harilikult inimesed räägivad ikka argipäevade rutiinist, aga ma avastasin ükspäev, et meil on hoopiski vist mingisugune nädalavahetuste rutiin tekkinud. Alatasa needsamad toimetused ja käigud, milleks nädala sees aega pole- laupäevahommikune järjekord turul, pärastlõunatund supermarketi riiulite vahel. Sekka ehitusmaterjalidepoed, vannitoasalongid, värvipoed, aiandid... Kuigi me üritame nädalavahetustele ikka muid tegevusi ka planeerida, siis viimasel ajal kummitab mind tunne, et nendest plaanidest hoolimata on meil viimasel ajal kuidagi väga harjumuspärased vabad päevad.

Mistõttu oli väga värskendav veeta möödunud nädalavahetus natuke teistsuguses rütmis.

Eelmisel nädalavahetusel ma:

• Vaatasin Tallinn fashion week'i otseülekandeid ja vist kõiki meedias ilmunud sellekohaseid pildigaleriisid. Täitsa ilus oli, ju. Või mis sa arvad? Oli omapära ja sisu, mõningad disainid jäid silma ja meelde, mõni ununes küll juba järgmisel hetkel aga muidu mulle meeldis ikka üsna mitme disaineri kollektsioon. Mõni kleit pani unistama ja ohkama- oleks mul vaid koht, kuhu sellega minna. Ja mõni ese võiks täitsa päriselt ka riidekapis olla, kannaks suurima rõõmuga.

• Ma terveid päevi arvutiekraani ees ei veetnud, nautisin hoopis selle aasta viimast sooja nädalavahetust. Sellist, kus temperatuurid veel ikka üle kahekümne tõusid. Nüüd on selline kahtlane karvane tunne, et selle eelmise nädalavahetusega pakkis sügis kohvrid kokku ja sõitis palmi alla ning kohale jõudis talv. Külmade ilmade tulekuga on hoopis valulikum harjuda kui esimeste kevadiste soojakraadidega. See käesolev nädal algas näiteks esmaspäeva hommikul tervelt kahe "soojakraadiga" ja päevane temperatuur ei küündi ka enam isegi mitte viieteistkümneni...... Kuni eelmise nädalavahetuseni oli siin tõesti superilus ja isegi siinse oktoobri kohta haruldaselt soe aga nüüd lubatakse selle nädala lõpuks hoopiski lund. Lund! Kalendri järgi oleks tegelikult nagu täitsa okei aga kolm päeva tagasi oli t-särk ka veel väga okei. Meie akna taga suure tõenäosusega lund ikka sadama ei hakka, sest esimene lumi tuleb siin maha tavaliselt kõrgemal kui meie elame aga ikkagi. Tere tali!

• Mis ma veel tegin? Jalutasin majataguses metsas. Lihtsalt seepärast, et mul on mets otse maja taga ja millal siis veel, kui mitte päikesepaistelisel sügispäeval. Ühtegi tuttavat seent ei kohanud aga tammetõrusid oleks see-eest võinud kõik taskud täis korjata. Järgmise jalutuskäigu võtan ette ilmselt ilusal päikesepaistelisel lumehangedega talvepäeval. 

• Käisin üle hästi-hästi pika aja kinos, A star is born'i vaatamas. Filmiarvustust ma siinkohal kirjutama ei hakka aga ma ei saa jätta mainimata, et Lady Gaga ei kõla prantsuskeelsena üldsegi usutavalt. Rääkimata siis Bradley Cooperist. Miks ometi on neil vaja kõik filmid prantsuse keelde tõlkida? Hea veel, et laulud ikka inglisekeelseks jäeti, muidu oleks küll vist läinud ja üsnagi krõbeda piletiraha tagasi nõudnud. Dialoog prantsuse keeles, laul inglise keeles, dialoog prantsuse keeles, laul inglise keeles... on muidugi samuti natuke kummaline tulem. 

• Kinost koju minnes astusin sisse paari kodusisustuspoodi ja tulin igalt poolt sekundi pärast tagurpidi tagasi välja, sest appi! Ma pole vist jupp aega poodidesse sattunud ja ma ei tea, kuidas teil seal Eestis on aga meil siin on nüüd küll poodides ametlikult jõulud. Kunstkuused, karrad ja säraküünlad, pisikesed päkapikud, suured päkapikud, põhjapõtradega laualinad, kuldsed kuulid, punased kuulid, valged sulgedest inglid.... OMG. Ma pole Halloween'iks kommegi veel ostnud (see pole küll absoluutselt meie kodu püha aga ma tean, et meil on siin naabruskonnas lapsi, kellele mul juba eelmisel aastal ei jätkunud piisavalt komme, nii et ma ühe kausitäie oma lemmikkomme igaks juhuks ikka varun. Palun teeme nii, et keegi uksele ei koputa. Kniks ja aitäh.

• Laupäeva õhtul küpsetasin ühe õuna purukoogi, mis oma äärmises lihtsuses oli üllatavalt maitsev. Purukooki on super lihtne teha ja kõik koostisosad on põhimõtteliselt kogu aeg kapis olemas. Koogi tegemiseks pead pigem hapukamad õunad ära koorima ja suuremateks kuubikuteks lõikama ning siis võiga määritud vormi põhja laduma. Neile julgelt sidrunimahla peale pigistama ja seejärel ohtra kaneeli ja vanillisuhkruga üle puistama. Purutaigna valmistamiseks tuleb sul segada omavahel pruun suhkur (valge sobib tegelikult niisama hästi aga proovi ühe korra pruuniga ka) ja jahu ning seejärel lisad toasooja või ja näpid segu sõrmede vahel sõmeraks. Kallad puru õuntele ja hops ahju. Vaniljejäätise, creme anglaise'i või vahukooretupsuga maitseb ka ülihästi.

• Kudusin peaaegu tätsa lõpuni oma sellesügise esimese kampsuni. Jäänud on veel ainult kaelakaarelt krae jaoks silmuste üleskorjamine, kolm rida soonikut ja lõpetamine. Ma loodan, et ma saan üle selle kassi saba üsna kiirelt. 

• Käisin turul. Nagu ikka laupäeva hommikuti. Ostsin muuhulgas sülti ja verivorsti. Seda, et... Jõuluvana aeeee. Mille üle ma siin eelnevalt ahastasingi. Aga sülti saab siin turul muide aastaringselt, verivorsti peaaegu et ka. Ma ei tea, kes ütles, et peale eestlaste keegi sellist asja ei söö. Siin on verivorst täiesti harilik söök, mida küll mitte kõik ei armasta aga ega kõik eestlased ka ei söö verivorsti. Me tõime suvepuhkuselt Rootsist kaasa ka mitu purki Feliksi pohlasalatit, see on nende kõrval superhea. Kas teadsid, et siin süüakse verivorsti hoopiski õunakompotiga? 

• Tegin oma enam-mitte-nii-väga-pikast to-do-list'ist ära kolm asja. Lakkisin üle diivaniesise kohvilaua ✔ Lihvisin üle ja värvisin ära õmblusmannekeeni jala ✔ Istutasin maha Hollandist tellitud tulbi-, krookuse- ja hüatsindisibulad ✔ Nende jaoks oli vist täitsa viimane aeg. Aiatööd on selleks hooajaks peaaegu et lõppenud. Sel nädalavahetusel on vaja veel mõned viimased asjad kokku pakkida.

A ja tegelikult olin ma haige. Ja töölt vaba alates neljapäeva lõunast. Ja üksinda kodus alates reede hommikust. 

Seetõttu üleüldse see pikk iseendale nädalavahetus tekkiski. Ma olin terve eelmise nädala tööl käinud ja samal ajal kolleegilt saadud paha viirushaigusega võidelnud ning neljapäevaks juba suht kutu-piilu enesetundega. Köha, nohu, kurguvalu ja muud toredad kaaslased. Kuna meil on hetkel tööl selline natuke vaikne periood- st vähe tellimusi- andis ülemus mulle vaba reede. Meil oli küll ammu juba kalendris kirjas, et läheme C-ga tolleks nädalavahetuseks sõprade juurde aga mu kutu-piilu enesetunne tähendas seda, et saatsin C üksinda sõprade juurde ja jäin ise koju põdrasambla teed jooma ja... puhkama.

Bisous