Kolmas advent ja meie jõuluplaanid

Soovin sulle rahulikku kolmandat adventi!

C ei tulnud möödunud kolmapäeva õhtul koju üksinda. Tal oli kaenlas kuusepuu. Oli töölt varem ära tulnud, ehitusmaterjalide poe juurde sõitnud ja meile sealt kuuse valinud ja ostnud. Nüüd on meil nurgas pisike nunnu kuusk ja kodu on päris jõulutunnet täis. 

Ma küll mainisin paar päeva varem, et äkki me sel aastal jätame kuuse toomata, sest meie selle aastastes jõuluplaanides tantsime me ümber jõulupuu hoopis mujal kui kodus aga see jutt läks tal vist ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ja tegelikult on mul natuke hea meel ka, sest ma räägin- lisaks kodule sai tegelikult ka süda seda õiget jõulutunnet täis ja mul on nii hea meel, et meil ikkagi jõulupuu on.

Meie mõlema töökohad on pühade vahepeal suletud, ühel natuke kauem kui teisel aga me mõlemad läheme uuesti tööle alles uuel aastal, nii et meil on päris päris jõulupuhkus. Mis tähendab ka seda, et me otsustasime sel aastal roadtrippida ning pühad koos C perega veeta. See on teist korda seitsme aasta jooksul, mil me veedame jõulud koos C poolse perega. 

Sel aastal on plaan 24nda pärastlõunal (sest me mõlemad töötame kuni lõunani) Pariisi sõita ja seal paar päeva veeta. Enamuse ajast C ema juures ja võib-olla käime korra ka ta isa juures. Juhul kui me teda vanaaasta viimastel päevadel vanavanemate juures ei kohta. Ühe päeva veedame Pariisis vaateakende ees ja siis tuleme tagasi koju. 

Jõulud C vanematega tähendab seda, et sel aastal peame pühi ilmselt siinsete kommete kohaselt. See tähendab siis seda, et kingitused ilmuvad 25nda hommikuks kamina ette või kuuse alla ja ühtki luuletust pole vaja pähe õppida. Ma olen siin vist juba rääkinud ka, et prantslased jätavad jõuluvanale klaasi piima ja apelsini 24nda õhtul kamina juurde ja kui pere järgmisel hommikul ärkab, on apelsinist järgi vaid koored, klaas on tühi ning kuuse all laiutab kingikuhi, mis pidžaamades padjanägudele jagatakse sealsamas kohapeal laiali, ja need saab kohe loomulikult ka lahti harutada. 

Me oleme kõikidel koosveedetud aastatel jõule tähistanud minu moodi, ma tunnen, et mul pole nüüd õigust miskit öelda selle peale, et seekord ei saagi 24nda õhtul kingipakke avada. Kuigi ma siin blogis võin ju natuke ahastada- Mis komme see küll on? Kes see jõuab hommikuni oodata? Ja mis mõttes ma ei saagi luuletust lugeda, mul salmid ammu peas :) 

Pariisist tagasi, veedame me mõned päevad kodus- ilmselgelt uhiuute kingitustega mängides- ja siis sõidame Prantsusmaa teise otsa. Kõigepealt C vananavemate juurde ja sealt edasi sõprade juurde, kellega veedame selle aasta viimase ja uue aasta esimese päeva.  

Mul on tunne, et meie kuusk näeb igal aastal põhimõtteliselt samasugune välja.

Ma ei taha igal aastal uusi kaunistusi osta, seetõttu on kuusel juba mitmendat aastat ise kootud punase-valged kuulid, mida ma ühel aastal meisterdasin. Heegeldatud lumehelbed on samuti iga-aastane klassika- need on ühed mu lemmikuimatest jõuluehetest üldse. Osad ripuvad tubades akende ees ja osad leidsid sel aastal koha ka kuuse küljes. Ja neid valgeid ja läbipaistvaid kuule olen ma mitmel eelneval aastal kokku ostnud, aga sel aastal ei leidnud ma poest ühtki sellist kuuli, mis oleks mind kõnetanud ja mu pisikesse kollektsiooni sobinud, nii et seetõttu saidki kuusele vaid juba kõik nähtud ehted. Ja meie kuusel pole kunagi kõige tipus tähte. Meie kuusel on alati minu kootud puna-valge tupsuga müts. Sest meil on selline traditsioon.

  Kas sina ostad igal aastal kuusele uued jõulukaunistused või kasutad pigem juba kodus olemasolevaid?

Bisous