Tsau veebruar!
Ongi käes aasta lühim kuu, mis raudselt haihtub õhku sama kiirelt kui see eelminegi. Tahtsin juba kirjutada, et aasta sündmustevaeseim kuu aga siis hakkasin mõtlema... Chandeleur, Mardi-Gras, Sõbrapäev, Vastlapäev, Eesti Vabariigi aastapäev, C sünnipäev.... Polegi see veebruar nii mõttetu kuu (sorry, kui sul on veebruaris sünnipäev või pulmaaastapäev vms- siis on see loomulikult aasta kõige ägedam kuu ja palju õnne sulle), eriti kui kalendris on kakskeelsed pühad ja juhuslikult kõikide pühade puhul midagi ka ette võetakse. Üks neist on muide juba möödaski. Veebruari esimesel pühapäeval oli siin rahvuslik pannkoogipäev ehk siis Chandeleur. Mis me sel puhul tegime- loomulikult taldrikutäie crêpes'e.
Ongi käes aasta lühim kuu, mis raudselt haihtub õhku sama kiirelt kui see eelminegi. Tahtsin juba kirjutada, et aasta sündmustevaeseim kuu aga siis hakkasin mõtlema... Chandeleur, Mardi-Gras, Sõbrapäev, Vastlapäev, Eesti Vabariigi aastapäev, C sünnipäev.... Polegi see veebruar nii mõttetu kuu (sorry, kui sul on veebruaris sünnipäev või pulmaaastapäev vms- siis on see loomulikult aasta kõige ägedam kuu ja palju õnne sulle), eriti kui kalendris on kakskeelsed pühad ja juhuslikult kõikide pühade puhul midagi ka ette võetakse. Üks neist on muide juba möödaski. Veebruari esimesel pühapäeval oli siin rahvuslik pannkoogipäev ehk siis Chandeleur. Mis me sel puhul tegime- loomulikult taldrikutäie crêpes'e.
Nende igasuguste pühade ainukeseks tõrvatilgaks meepotis on ideaalse kingituse leidmine. Ma kasutasin kõik oma ideed jõulude ajal ära ja nüüd ootan ma juba mitu nädalat, et pea kohal lambipirn põlema läheks. Ehk siis vaja on geniaalset mõttevälgatust. Õigemini geniaalseid mõttevälgatusi- ikka mitmuses on neid kingiideid vaja. Valentinipäeval saab ehk mõne lemmikšokolaadiga läbi (kui kingi originaalsuse kohapealt silmad hästi kõvasti kinni pigistada) aga sünnipäevahommikul vist nii lihtsalt läbi ei lähe. Ausalt öeldes ei tahagi ju. Ja nagu nendest kahest veel vähe oleks, siis kohe märtsi alguses ootab ees veel üks tähtpäev- meie tähtpäev- mis loomulikult väärib ju samuti kingitust.
Iseendale on hoopis lihtsam kingitust teha. Kui keegi tahaks mulle homme midagi kinkida, mul oleks kohe umbes mustmiljon ideed varnast võtta. Ma tegin paar päeva tagasi omale mõlemasse kõrva teise kõrvaaugu. Kingituseks iseendale. Lihtsalt niisama. Ma olin sellest niiiiiiii pikalt unistanud (ausalt, sa ei kujuta ettegi, kui pikalt ma võin mõnda asja kaaluda) ja mõelnud, et tahaks ja siis esmaspäeva õhtul linnas olles astusin lihtsalt juveelipoodi sisse ja tegin ära, apteegis käigu ja keemilise puhastuse järjekorras seismise vahepeal. Ma mäletan, kui ma oma esimesed kõrvaaugud sain. Need tehti juuksurisalongis, kus me emaga alati käisime. Salong asus Sakala keskuses, nüüd ei ole seda hoonetki enam alles ja juuksur on ilmselt ammu pensionil aga mul on see kõrvaaukude tegemise hetk siiani meeles.
Rääkides veel iseendale kingituste tegemisest. Ma tellisin elus esimest korda internetist kingi. Poolsaapaid, kui täpsem olla. 2 paari. Ma olen juba ammu rõivaste ostmisel internetipoode eelistama hakanud- jäävad ära igasugused impulssostud ja kuidagi ülimugav on- ei mingit proovimist, viimase numbri eest võitlemist, kassasabas seismist... Kuna ma tean päris hästi, mis lõiked ja suurused mulle sobivad, siis ei ole väga probleeme ka kunagi tekkinud. Aga vot kingi ei ole ma kunagi julgenud tellida, sest nendega on ikka natuke riskantne. 39 ei ole vahel kohe kuidagi mitte 39, pealtnäha ilusad kingad võivad osutuda jalas ikka kohutavalt ebamugavaks. Aga nüüd ei jäänud mul lihtsalt muud midagi üle, sest siin ei olnud mitte üheski kingapoes mitte ühtegi sellist paari, mis oleksid mulle meeldinud ja jalas mugavad olnud. Mõnes poes polnud mitte ühtki paari minule sobivas suuruses kingi. Kujuta ette. Ja et ma ei ela Pariisis ega Strasbourgis ega mõnes muus lõputu arvuga kingapoodidega suurlinnas, siis said kingapoed siin ühel hetkel lihtsalt otsa ja mul lõppes kannatus ka. Tellisin kaks paari mulle juba teada-tuntud-proovitud brändidelt (täiesti tundmatuid ei julgenud ikka katsetada) ja ei pidanud pettuma. Sobisid jalga nagu valatult. Ostab teinekordki.
Sellest eelmisest punktist võid nüüd järeldada, et mu ostupäevikus oli jaanuaris päris mitu sissekannet. Järgmine kord saab loodetavasti olema augustis.
Et mulle ühest päevikust ei piisa, siis liitusin ma jaanuaris ka swedbanki kogumispäeviku grupiga. Mul ei ole otseselt veel mingit plaani midagi väga säästma hakata. Rohkem kui ma seda juba praegu teen. Aga kuna see kogumispäevik vaatab lihtsalt nii paljudest blogidest vastu, siis mind hakkas huvitama, mis nippe seal siis jagatakse. Kuna grupis keskendutakse igal kuul erinevale (säästu)teemale, siis seetõttu otsustasingi liituda. Üldiselt kõik igal pool muudkui räägivad toidu pealt säästmisest aga oletame, et see valdkond on juba väga kontrolli all (loe: nädalamenüü koostamine, üks kord nädalas shoppamine, kohaliku tooraine eelistamine ja kõik muu toimib meie majas juba aastaid), siis tegelikult on minu jaoks hoopis huvitavam teistesse eluvaldkondadesse piiluda ja vaadata, mis seal toimub.
Jaanuari alguses kirjutasin uusaastalubadustest või pigem nende puudmistest ja võin täna edukalt raporteerida, et oma vist ainsa lubadusega- hakata raamatupäevikut pidama- olen siiani ilusti ree peal. Jaanuarikuusse sain märkida tervelt kaks läbiloetud raamatut. See ei ole üldse nii paljutõotav algus sellele suurele lugemisaastale, mida ma omale ette kujutasin. Aga õnneks on mul veel 11 kuud, et asja parandada. Keegi jagas sotsmeedias, et ta luges jaanuarikuus läbi 10 raamatut. Mul vajus selle peale suu põrandani, on seal siiani. Kuidas on see võimalik? Eeldusel, et need polnud lasteaiaraamatud ega luulekogud. Kuidas leida kõige muu kõrvalt aega, et 30 päevaga 10 raamatut läbi lugeda? Mul on nüüd igatahes uus eesmärk. Et ma detsembrikuus saaksin ka oma lugemispäevikusse kirjutada 10ne läbiloetud raamatu pealkirjad.
Raamatute lugemise asemel loen ma praegu hoopis retseptiajakirju. Leidsin hiljuti poe ajakirjariiulilt ühe sellise, mida ei saanud kohe kuidagi sinna maha jätta, kõik retseptid tundusid sellised, et tahaks kohe koju minna ja poti tulele panna. Tühja kõhuga ei ole hea mõte minna ei toidupoodi ega ajakirjaputkasse. Kui ma Prantsusmaale kolisin, oli mul paaril esimesel aastal koju tellitud Vogue. Siis kui me uude koju kolisime, käis meil üks hobiaedniku ajakiri, mille C tädi meile soolaleiva vms kingituseks tellis. Nüüd ma mõtlen, et äkki võiks meil see retseptiajakiri kodus käia. Mulle tundub, et me oleme sellisesse eluetappi jõudnud.
Iseendale on hoopis lihtsam kingitust teha. Kui keegi tahaks mulle homme midagi kinkida, mul oleks kohe umbes mustmiljon ideed varnast võtta. Ma tegin paar päeva tagasi omale mõlemasse kõrva teise kõrvaaugu. Kingituseks iseendale. Lihtsalt niisama. Ma olin sellest niiiiiiii pikalt unistanud (ausalt, sa ei kujuta ettegi, kui pikalt ma võin mõnda asja kaaluda) ja mõelnud, et tahaks ja siis esmaspäeva õhtul linnas olles astusin lihtsalt juveelipoodi sisse ja tegin ära, apteegis käigu ja keemilise puhastuse järjekorras seismise vahepeal. Ma mäletan, kui ma oma esimesed kõrvaaugud sain. Need tehti juuksurisalongis, kus me emaga alati käisime. Salong asus Sakala keskuses, nüüd ei ole seda hoonetki enam alles ja juuksur on ilmselt ammu pensionil aga mul on see kõrvaaukude tegemise hetk siiani meeles.
Rääkides veel iseendale kingituste tegemisest. Ma tellisin elus esimest korda internetist kingi. Poolsaapaid, kui täpsem olla. 2 paari. Ma olen juba ammu rõivaste ostmisel internetipoode eelistama hakanud- jäävad ära igasugused impulssostud ja kuidagi ülimugav on- ei mingit proovimist, viimase numbri eest võitlemist, kassasabas seismist... Kuna ma tean päris hästi, mis lõiked ja suurused mulle sobivad, siis ei ole väga probleeme ka kunagi tekkinud. Aga vot kingi ei ole ma kunagi julgenud tellida, sest nendega on ikka natuke riskantne. 39 ei ole vahel kohe kuidagi mitte 39, pealtnäha ilusad kingad võivad osutuda jalas ikka kohutavalt ebamugavaks. Aga nüüd ei jäänud mul lihtsalt muud midagi üle, sest siin ei olnud mitte üheski kingapoes mitte ühtegi sellist paari, mis oleksid mulle meeldinud ja jalas mugavad olnud. Mõnes poes polnud mitte ühtki paari minule sobivas suuruses kingi. Kujuta ette. Ja et ma ei ela Pariisis ega Strasbourgis ega mõnes muus lõputu arvuga kingapoodidega suurlinnas, siis said kingapoed siin ühel hetkel lihtsalt otsa ja mul lõppes kannatus ka. Tellisin kaks paari mulle juba teada-tuntud-proovitud brändidelt (täiesti tundmatuid ei julgenud ikka katsetada) ja ei pidanud pettuma. Sobisid jalga nagu valatult. Ostab teinekordki.
Sellest eelmisest punktist võid nüüd järeldada, et mu ostupäevikus oli jaanuaris päris mitu sissekannet. Järgmine kord saab loodetavasti olema augustis.
Et mulle ühest päevikust ei piisa, siis liitusin ma jaanuaris ka swedbanki kogumispäeviku grupiga. Mul ei ole otseselt veel mingit plaani midagi väga säästma hakata. Rohkem kui ma seda juba praegu teen. Aga kuna see kogumispäevik vaatab lihtsalt nii paljudest blogidest vastu, siis mind hakkas huvitama, mis nippe seal siis jagatakse. Kuna grupis keskendutakse igal kuul erinevale (säästu)teemale, siis seetõttu otsustasingi liituda. Üldiselt kõik igal pool muudkui räägivad toidu pealt säästmisest aga oletame, et see valdkond on juba väga kontrolli all (loe: nädalamenüü koostamine, üks kord nädalas shoppamine, kohaliku tooraine eelistamine ja kõik muu toimib meie majas juba aastaid), siis tegelikult on minu jaoks hoopis huvitavam teistesse eluvaldkondadesse piiluda ja vaadata, mis seal toimub.
Jaanuari alguses kirjutasin uusaastalubadustest või pigem nende puudmistest ja võin täna edukalt raporteerida, et oma vist ainsa lubadusega- hakata raamatupäevikut pidama- olen siiani ilusti ree peal. Jaanuarikuusse sain märkida tervelt kaks läbiloetud raamatut. See ei ole üldse nii paljutõotav algus sellele suurele lugemisaastale, mida ma omale ette kujutasin. Aga õnneks on mul veel 11 kuud, et asja parandada. Keegi jagas sotsmeedias, et ta luges jaanuarikuus läbi 10 raamatut. Mul vajus selle peale suu põrandani, on seal siiani. Kuidas on see võimalik? Eeldusel, et need polnud lasteaiaraamatud ega luulekogud. Kuidas leida kõige muu kõrvalt aega, et 30 päevaga 10 raamatut läbi lugeda? Mul on nüüd igatahes uus eesmärk. Et ma detsembrikuus saaksin ka oma lugemispäevikusse kirjutada 10ne läbiloetud raamatu pealkirjad.
Raamatute lugemise asemel loen ma praegu hoopis retseptiajakirju. Leidsin hiljuti poe ajakirjariiulilt ühe sellise, mida ei saanud kohe kuidagi sinna maha jätta, kõik retseptid tundusid sellised, et tahaks kohe koju minna ja poti tulele panna. Tühja kõhuga ei ole hea mõte minna ei toidupoodi ega ajakirjaputkasse. Kui ma Prantsusmaale kolisin, oli mul paaril esimesel aastal koju tellitud Vogue. Siis kui me uude koju kolisime, käis meil üks hobiaedniku ajakiri, mille C tädi meile soolaleiva vms kingituseks tellis. Nüüd ma mõtlen, et äkki võiks meil see retseptiajakiri kodus käia. Mulle tundub, et me oleme sellisesse eluetappi jõudnud.
Nii nagu vist igal pool mujalgi, ei ole siiagi sel aastal talv veel jõudnud. Meil on olnud neli kuud väga halba suusailma ja keegi midagi muud enam ei luba ka. Nii väga tüütu on. Praktiliselt iga päev sajab ja hallil on juba ammu rohkem kui 50 varjundit. Mõned siin lubavad suure suuga, et raudselt tuleb märtsis suur lumi maha aga siis see mind väga enam ei huvita. Siis ma tahan rediseid maha panna. Need samad inimesed arutlevad jätkuks ka sellest, milline tuleb eesootav suvi. Kas sellisele "talvele" järgneb kolm kuud kuumalaineid või jätkame lihtsalt vihmasadudega... Viimasel juhul tuleb vist kaaluda kliimapõgenikuks hakkamist.
Bisous
No comments:
Post a Comment