Friday, 22 May 2020

Reedesed mõtteterad ehk random thoughts 22

Püsivam lugeja ehk teab, et meil on selleaastased puhkuseplaanid ammu tehtud. Õigupoolest ostsime me oma viimaseid lennupileteid siis, kui Itaaliast juba väga kurjakuulutavaid numbreid ilmuma hakkas. Aga nagu vist nii mõnigi teine, ei arvanud meiegi, et see koroonakriis kuidagi eriti meie elu mõjutada võiks. Mõelda, et Märtsi alguses olime me kindlad, et me saame Aprillis Hollandisse minna. (Naerukoht.) Need viimased lennupiletid aga, mis me veebruari lõpus ostsime, olid augustikuisele Air Balticu lennule suunal Pariis-Tallinn-Pariis.

Air Baltic kuulutas juba suht eriolukorra alguses, et kõikidele, kes on järgnevaks pooleks aastaks ostnud neilt lennupiletid, saadetakse meil, juhul, kui nende lend tühistatakse või ümbermuudetakse.

C sai täna Air Balticult meili. 

Meie Eestisse tuleku lendu muudeti. Pariis-Tallinn lend väljub broneeritud kuupäeval 15 minutit plaanitust hiljem. 
Ma olin loomulikult täiesti kindel, et seal meilis on kirjas, et meie lend on tühistatud. On äärmiselt meeldiv, et nad teavitasid meid sellest veerandtunnisest hilinemisest kaks ja pool kuud ette. Oleks veel eriti meeldiv, kui neid meile, mis panevad mu hinge kinni hoidma, järgneva kahe ja poole kuu jooksul rohkem ei saadetaks. Minu poolest hilinegu kasvõi kolm tundi. 

La Réunion'i reisi kohta on hetkel ikka veel vara midagi öelda. Teoreetiliselt peaksime saama lennata küll, sest tegemist ju Prantsuse territooriumiga ja riigisisese turismi reklaamimisega on siin juba vägagi aktiivselt algust tehtud. Ainuke aga on see, et kuskil mainiti enne ja pärast reisi karantiini ja see ei lähe meile kohe mitte. Esiteks ei lenda me 11 tundi maailma teise otsa selleks, et kolm päeva kuskil hotellitoas kükitada. Teiseks on sealt tagasi tulles Eesti lend samal päeval, u kuus tundi hiljem, nii et isegi kolmepäevane karantiin ei oleks meie puhul võimalik. Hetkel me lihtsalt ootame, milliseid reegleid siin suvepuhkuste ajaks kehtestama hakatakse ja vaatame siis edasi, kui midagi kindlat on paika pandud.

Juhul, kui reisimistest midagi välja ei tule, siis ma istun hoopis selle kaks puhkusenädalat oma terrassil. Ja vaatan kõiki neid uusi lilli, mis siin peatselt kasvama hakkavad. Tellisin netist hunniku taimi. Ma olen seda varemgi teinud, küll ühelt teiselt müüjalt. Kõik saabusid tip-top konditsioonis, nii et ma väga ei karda mingit jama saada. Müüja on üks mu lemmikuimatest aianduskeskustest siin, nii et loodetavasti panevad nad minu pakki ikka vaid ilusaid taimi. Ooteaeg on jälle mingi 10 päeva, nii et ma saan taaskord oma kannatlikkust proovile panna.
Tellisin mõned kõrrelised- osad punased ja osad valged jänesesabad. Rudbekia't proovin esimest korda, see on eesti keeli vist päevakübar. Siis veel roosat siilkübarat ja madalat püsikut petuuniat, valgeid anemoone, mis wiki piltidel ei näe üldse sellised välja nagu mu meelest eesti keelne anemoon välja näeb. Oh, küll siis näed, kui need kõik ühel ilusal päeval siin õitsema hakkavad. 

Eelmisel nädalavahetusel käisid meil esimest korda sõbrad külas. Muljetasime kaks päeva kõik järgemööda oma karantiinielust. Rääkisime maast ja ilmast, uutest hobidest ja kokasaadetest, ärajäänud reisidest ja suvepuhkuseplaanidest. Peaaegu kõik meie siinsed sõbrad on kaks kuud kodus istunud. Nüüd tasapisi hakatakse tööle tagasi minema, mõistagi rangeid reegleid järgides. Kellel kontrollitakse tehase väravas hommikul ja õhtul kehatemperatuuri, kellel ei ole lubatud üleriideid ega käekotti kontorisse kaasa võtta. Maskid on kogu päeva vältel vist kõigil kohustuslikud, tööruume käiakse iga 4h tagant puhastamas... Kõik ootasid juba huviga, kuidas kogu see asi päris elus toimima hakkab. 

Me teeme oma ateljees ikka veel maske aga järgmisest nädalast tulevad ka esimsed mitte maski-tellimused. Nüüd ma ei teagi, kas see on hea uudis. Lõppude-lõpuks harjusin ma selle maskiõmblemisega ka vist ära. Oli natuke nagu mugav ka, mitu nädalat järjest ühte sama asja teha.

Lisaks sellele, et me nägime üle pika aja teisi inimesi, astusime me eelmisel nädalavahetusel veelgi oma turvalisest töö-kodu trajektoorist välja, ning käisime korra kesklinnas.
Enamikesse kauplustesse ei saa nüüd ilma maskita sisse, ka mitte panka. Iroonilisel kombel oli apteek ainuke koht, kus kuri tädi ei karjunud üle saali, et vabandage, kus teie mask on. Meil oli tegelikult mõlemal mask ees igal pool, lihtsalt juhtusime kahe sellise stseeni tunnistajaks olema.
 Igal pool on liikumine märgistatud- ehk siis ühest uksest sisse, teisest välja. Ukse peal on enamasti ka pudel kätepuhastusvahendiga, mille kasutamine on kohustuslik. Mõnes väiksemas butiigis tuleb vahel väljas oodata, sest korraga lastakse sisse nt max 3 inimest. Midagi kuskil pm niisama näppida ei tohi- ei raamatuid raamatupoes ega shampoonipudeleid kosmeetikapoes. Tahad, midagi teada, teed suu lahti ja küsid. Kui näpid, siis ostad ära.

Üsna veider on ikka see uus argipäev.  

Mul on parasjagu käes pikk pikk nädalavahetus. C oli neljapäeval kodus aga käis täna tööl, nii et tal päris pikka puhkust polnud aga kergem nädal ikkagi. Mina sain reede ka töölt vabaks, nii et ma olen pm juba kolmapäeva õhtust nädalavahetuse lainel olnud. Pool on möödas, aga õnneks on samapalju veel ees.

Nädala alguses peenralt nopitud esimene peotäis maasikaid andis meile ühe idee. Mõtlesime, et läheme Alsace'i piirkonda maasikaid korjama. See jääb meile ilusti 100 km raadiusesse ning netist veidike uurides selgus, et paljud maasikakasvatajad on juba oma põllud avanud. Seal on maasikad juba vaat et ammu ilma valmis. Me ei ole mitu aastat maasikaid korjamas käinud, sest millalgi 2017 või 2018 sai tehtud nii suur kogus maasikamoosi, et sellest jätkus väga mitmeks aastaks. Lisaks meeldib meile kui riiulil on palju erinevaid sorte moose. Nüüd on aga kätte jõudnud selline olukord, et meil on moosiriiulile jäänud vaid 7 moosipurki. Vaatepilt, mida me pole aastaid näinud, sest alati on uued moosid enne valmis saanud, kui vanad otsa saanud. Ma ei tea, kauaks neist seitsmest purgist jätkub, nii et maasikamoosi keetmine oleks suht ideaalne selle nädalavahetuse tegevus olnud.

Sel aastal on aga kõik teisiti. Isegi maasikapõllul. Esiteks, soovitatakse tulla üksi ja mitte pere või sõpradega koos. Me oleme alati maasikakorjamisest teinud sõpradega ühisürituse (3 neist elavad nagunii Alsace'i piirkonnas ja on vähemalt sama suured moosinäod kui meie), mil päeva lõpuks on meil alati väike laotäis moosipurke toodetud. Distantsi hoidmine ja käte puhastamine ja maski kandmine on nagunii igal pool kohustuslik. Aga kõige hullem on see, et sel aastal on põllul maasikate söömine keelatud.

Maasika- (või tegelikult ükskõik millise marja või puuvilja) korjamise kõige toredam asi on ju ometigi see, et korjamise vahepeal saab nii palju maasikaid süüa, kui kõhtu mahub. Ma söön alati kõigepealt kõhu täis ja alles siis hakkan korvi korjama. Selle pärast me pm 100 km maha sõidamegi, et saaks terve suve maasikaisu korraga täis süüa. Aga kuna sel aastal on peaaegu igal pool see nõme keeld- me nüüd ei teagi, kas üldse läheme korjama. Võib-olla ostame lihtsalt kastitäie juba valmiskorjatud marju, ilmselt kuskilt tunduvalt lähemalt.

Peale selle maasikakorjamise idee, meil rohkem plaane selleks nädalavahetuseks hetkel pole. Kui sellest midagi välja ei tule, siis tuleb midagi muud välja mõelda.

Mõnusat nädalavahetust!
Bisous 

No comments:

Post a Comment