Eilne neljas advent oli meil igasuguseid (jõulu)toimetusi täis.
Kõigepealt oli vaja kaelast ära saada selle nädalavahetuse kõige tüütum kohustus.
See nädalavahetus oli poetiiru kord, sest viimasest korrast oli kaks nädalat möödas ja külmkapis oli natuke liiga palju tühja ruumi. Otsustasime selle vältimatu käigu lükata pühapäeva hommikusse, lootuses, et viimasel nädalavahetusel enne jõule on pühapäeval ehk veidike vähem rahvast ja tunglemist. Ja nii oligi, sest meil siin tavapäraselt pole poed pühapäeviti lahti ja ju siis inimestel on ikka nii suur harjumus pühapäeval pigem kodus olla, et poeriiulite vahel oli üsna vähe liiklust. Sellele aitas kindlasti kaasa ka see, et uute piirangutena on suurtesse poodidesse lubatud max 400 inimest ja nüüd tõesti ukse peal keegi loeb, kui palju inimesi sisse tuleb ja teise ukse peal, kui palju välja läheb.... Ja kui 400 on täis, siis ootad järjekorras ukse taga paduvihma käes oma korda, niikaua kuni keegi oma ostlemise lõpetab. Sellised reeglid on ja keegi muide väga ei nuris. Elu on praegu lihtsalt selline, tuleb sellega leppida ja ongi kõik. Üleüldse on see erakordne, et poodidel on sellel kuu kõikidel pühapäevadel õigus lahti olla. See on valitsuse vastutulek selle eest, et novembrikuise liikumispiirangu ajal olid kõik mitte-vajalikud poed sunnitud uksed kinni panema.
Jõulusöögid said ostetud, kuigi sel aastal meil jõuluõhtul väga suur kokkamine ees ei ootagi. Otsustasime 24nda õhtuks tellida kogu menüü- eelroogadest magustoiduni- ühelt kohalikult catering'i firmalt. Kuna me oleme jõuluõhtul kahekesi, siis ei pea me kulutuste pärast muretsema (catering kaheksale eeldaks ju hoopis suuremat eelarvet ja oleks tõenäolisemalt hoopis mõistlikum ja rahakotisõbralikum ise valmis teha). Lisaks oleme me eelnevatel aastatel alati ise kõik söögid teinud aga seekord tahtsime midagi teistsugust proovida. Nii et valisimegi eile välja meie jõuluõhtu söögid ning tegime kohe ka tellimuse ära. Üks külm eelroog, üks soe eelroog, pearoog ja magustoit. Me ei tea päris täpselt, kuidas see catering välja näeb, sest tellimusele tuleb järgi minna neljapäeva hommikul, pearoog aga ilmselgelt ei saabu soojana või ei püsi õhtuni soojana, nii et ilmselt täielikult me pliidi ees seismisest ei pääse.... Kui neid asju just mikrolaine ahjus üles soojendada ei tule... Haha. Eks paistab.
Tagasi kodus, oli aeg lõunat süüa ning seejärel tegime oma iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud jõulupildid kuuse ees. Tegelikult jõudis mulle just kohale, et me teeme neid alles kolmandat aastat, nii et see polegi nii pikk traditsioon kui arvasin. Alates uude majja kolimisest. Allpool näed pisikest seeriat neist piltidest, millest EI saa meie selleaastane jõulukaart. Sel korral saime kahe seansiga hakkama- esimesest korrast tuli välja see allpool olev seeria ja veel mõned imelikud ning teisel korral saime nii palju ilusaid pilte, et ma ei suutnud tükk aega valida, milline neist jõulukaardiks saab. Instagrami saan nüüd igatahes vähemalt kolm päeva jutti jõulukaardi pilte postitada, sest sinna ma vist ei suudagi ainult ühte välja valida. Pildid tehtud, oli vaja neid veidi töödelda, seejärel välja printida, head soovid tagaküljele kirjutada ja siis hopp ümbrikusse panna. Kõige rohkem kulus aega aadresside üles leidmiseks. Mõne puhul tuli google maps lausa appi võtta. Jõulukaardid läksid kõik täna hommikul teele.
Jõulukaardid tehtud, käisime pärastlõunal korra linnas kõige viimaseid jõulukinke otsimas (ja leidmas) ning linna jõulukaunistusi pimedas imetlemas. Meil on siin igal pool nii palju tulesid ja jõulukaunistusi, rääkimata suurest kuusest aga natuke kurb on, et lund ei ole. Ega jõuluturgu. Aga kuna siin on linna süda tõesti väga kaunistatud- pea kõikide tänavate kohal ripuvad tulukesteketid ning tänavate kohal olevatest kõlaritest kostub jõulumuusikat, siis on praegusel ajal pimedas linnas jalutamine tõeliselt ilus. Kui ilm oleks ka natukenegi talvisem, siis oleks siin päris muinasjutumaa. Lubatakse, et 25ndal kukuvad temperatuurid väikesesse miinusesse ja siis on õhkõrn lootus ehk ka lumele aga kuni sinnamaani on meil 11 kraadi sooja, paduvihm kestab hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni ning tuuleiilid lennutavad vihmavarje ja prügikaste. Ilm on halb. Väga halb.
Aga vähemalt kodus on jõulutunnet küllaga. Esimese asjana paneme nädalavahetuste hommikuti või argipäeviti töölt tulles kuusel tulukesed põlema, õhtusöökide ajal põlevad viimasel ajal alati küünlad ja tunnistan üles- meil mängivad spotify erinevad jõuluplaylistid alates 1. detsembrist jõulumuusikat. Ei ole sugugi tüütu, on hoopis meie detsembrikuine traditsioon. Veel üks. Piparkookide või kaneelirullide küpsetamise lõhn vaheldub mandariinide omaga ja see jõulupärg, mis ma kuuseokstest ja eukalüptiokstest punusin ja esiuksele riputasin, see lõhnab ikka veel nii nii hästi. Täitsa uskumatu, et see õues olles nii hästi ka lõhna alles hoiab, välimusest rääkimata. Iga kord, kui uksest sisse astun, on seda lõhna tunda. Imeline.
Eilse õhtu lõpetasime Harry Potteri teise filmiga, samal ajal neid viimaseid kingitusi pakkides. Potter on mu lemmik jõuluaja film, "Üksinda kodus" kõrval. Pärast seda, kui me eelmisel aastal New Yorgis olime jõulude ajal, toob "Üksinda kodus" teine osa mu näole alati suure naeratuse ja heldimuse. Kingitused läksid kõik pakkidesse ja nagu kaardidki, täna hommikul postiga teele. Kuna me ei näe nendel jõuludel kõiki, keda tahaks, siis saadamegi pisikese kingituse posti teel.
Selline oli meie neljas advent. Järgi jäänud loetud päevad jõuludeni kulgevad lihtsalt jõuluootuses.
No comments:
Post a Comment