Juulikuu õitsejad aias

Ja ongi käes juulikuu viimane päev.

 

Hoolimata sellest, et meil siin pole vist terve suvi sadanud ja temperatuurid on samas pidevalt 30+, leidub aias siiski mõningaid õitsejaid, kes vapralt vastu peavad ja rõõmu toovad. Mõned taimed isegi ilmselt palavalt armastavad seda palavust- lavendel näiteks, lõhnab nagu hullumeelne üle terve aia. Aga enamikel on ikka raskusi, õhtuks on kõik lehed kurvelt longus ja õietki ei taha kaua vastu pidada, hoolimata igaõhtusest kastmisest. 

Ilusat rohelist muru näen ma vaid unes. Või siis läbi whatsapp'i videopildi oma vanemate aias. 

Meie aias krõbisevad jala alla kuivanud rohulibled. Muruplats on kuldkollane, ühe pildi peal vilksamisi näed. Nii on siin põhimõtteliselt olnud terve suvi... 

Ja ilmselt tänu sellele palavusele, on pea kõik õitsejad (ja marjad, puuviljad jms samuti) sel aastal jupp maad varajasemad. Mu gladioolid on juuli lõpuks õitsemise suht koht lõpetanud, samas kui eelmisel aastal olid nad kõige ilusamad septembri lõpus. Härjasilmad õitsesid mais, kuigi minu meelest on see pigem südasuve sümbol. Kollaseid ploome hakati sellel nädalal kohalikes istandustes korjama, tavapärasest 15 päeva varem on saak valmis. Aedades on õunapuud õunte all lookas (see aasta on siin väga hea õunaaasta), järgmisel nädalal hakkab nendegi korje pihta. Meie aias said maasikad, vaarikad, tikrid, sõstrad ja mustikad valmis kuskil juuni lõpus ja mu sünnipäeva ajaks olid põõsad tühjad ja sügavkülma sahtlid täis. 

Selline isevärki, põhiliselt lihtsalt palav suvi, on siin siiani olnud. Aga alljärgnevalt üks kilomeetrine pildirida selleaastastest suvelilledest. 

 

Bisous