Sellest on nüüd peaaegu täpselt kaks aastat, kui ma sellest projektist siin viimati kirjutasin. Otsisin blogiarhiivist selle viimase postituse üles (12.11.2020) ja nii naljakas oli lugeda... sest lõpuks ei läinud miski nii nagu me tol korral planeerisime ja unistasime.
Aga noh, lõpptulemusega oleme täna igatahes väga rahul, nii et ju siis pidi nii minema, et need tollased plaanid kõik vastu taevast lendasid.
Ma ei mäletagi enam, millal me alumiiniumi variandist loobusime aga lõpuks tuli see katusealune ikkagi puidust ja samade katusekividega nagu majagi. Selle möödunud kahe aasta jooksul sai nii mitu korda neid tegijaid otsitud ja vahetatud ning kogu see protsess muudkui venis ja venis.... Kuni lõpuks hakkasid asjad natuke rohkem liikuma selle aasta kevadel.
Ja me ei pidanud kusjuures sugugi mitte ainult ootama ehitajate järel, prantsuse bürokraatia võtab vahel rohkemgi aega. Selle katuseluse ehitamiseks päris ehitusluba taotleda polnud vaja (katuse all on täpselt 20 ruutmeetrit, oleks rohkem olnud, oleks ehitusluba vaja olnud) aga deklaratsiooni oli siiski vaja, ning isegi see ei läinud esimese korraga läbi, selle kallal noriti vist kaks korda. Lisaks on siin seejärel selline kahekuuline periood, mil linnavalitsuse poolt kinnitatud projekt peab olema suurel sildil silmnähtaval kohal ja mille jooksul on siis naabritel õigus protesteerida ning meil pole õigust millegagi alustada. Õnneks keegi ei protesteerinud.
Ehitaja leidsime ühelt ehitusmessilt millalgi varakevadel aga neil oli nagu ikka tol hetkel palju tellimusi ja järjekorrad kilomeetrised, nii et alguses lubati suure suuga kõige hiljem juulikuuks valmis saada. Noh, lõpuks saadi valmis ikkagi pigem nagu oktoobris, aga see tundus kõige eelneva taustal pigem nagu rõõmusõnum olevat. Materjalide kättesaadavus venis ka millalgi natuke aga õnneks allkirjastasime oma lepingu kevadel, mil puidu hinnad ei olnud veel nii väga rallima hakanud. Täna nad ei tee enam kindlasti sellise hinnaga pakkumist nagu meie tol hetkel saime.
Meid ennast kodus polnud, kui see siin kokku pandi aga naabrite sõnul kulus kolmel tüübil siin selleks kolm töötundi. Pärast aastatepikkust ootamist- jah see kõlab väga dramaatiliselt aga me reaalselt ka ootasime seda katusealust väga mitu AASTAT, tundub kolm töötundi nagu hämmastavalt vähe aega.
Aga meil on lõpuks autole katusealune ja järgmisel päeval pärast katusealuse paigaldamist, saabusid talveks küttepuud samuti ja nüüd on neilgi koht olemas.
Ja kui me ei taha siin just midagi ilma deklareerimata teha, siis see oli kõige viimane seaduslik asi, mille me siia krundile saime ehitada. Kogu ülejäänud aed jääb lähemale kui 15 meetrit metsaservast ja sellele alale ei ole meil õigust mitte midagi jäädavat ehitada... ei verandat, basseini, aiamaja ega sauna. Nuuks.
Aga noh, tere katusealune.
Bisous
No comments:
Post a Comment