Mida teha võõras riigis? Alustuseks võiks ehk tutvuda näiteks kohalike vaatamisväärtustega. Kuskilt peab ju alustama, eks. Otsustasin pisut uurimistööd teha ja leidsin huvitava lehekülje http://www.france-voyage.com. Kui sul on plaan ükskõik kuhu Prantsusmaal reisida, siis siit leiab palju kasulikku informatsiooni. Mida mina leidsin? Remiremont'is on vaatamisväärtusteks paar kirikut ja mõned purskkaevud...khmmm? Linnakest, kus meie elame, on samas iseloomustatud sõnadega "agricultural and forest hamlet" (põllumajandus-ja metsamaa alevik)...khmmm??? Vaatamisväärsusi vist on lootusetu siit leida :)
Õnneks tuli pisut pikema otsimise peale ilmsiks midagi minu jaoks huvitavamat.
Imagerie d'Epinal on 1796. aastal loodud trükikoda. Selle rajajaks on Jean-Charles Pellerin, kes tegeles puulõikes piltide ja kaardimängude valmistamisega. 1830.- 1840. aastatel suurenes nii ettevõte kui ka seal valmistatavate piltide tuntus üle kogu maailma. Puulõike tehnikale järgnesid litograafia ning värvilitograafia kasutuselevõtt. Trükikoda elas üle nii esimese kui teise maailmasõja, mitmed omanikevahetused ning pankrotid. Läbi aegade on nad teinud koostööd erinevate kunstnike ning graveerijatega, nii ümbruskonnast kui Pariisist. Kuigi trükikojas kasutatavaid tehnikaid on püütud ikka mingil määral kaasajastada, töötab alates 1989. aastast osa trükikojast ikka täpselt samamoodi nagu 200 aastat tagasi.
Otsustasin trükikoda lähemalt uudistama minna. Ekskursioonil räägiti pikalt trükikoja ajaloost aga õnneks näidati ka mõningaid trükiprotsessi etappe lähemalt.
Praegu töötab trükikojas 20 inimest (võrreldes 19.sajandi lõpul olnud 180 töötajaga), koostööd tehakse 10 kunstnikuga ning aastas toodetakse u 10 täiesti uut pilti. Piltide teemad on seinast seina- Prantsuse jalgpallimeeskonna World Cup'i võidust Berliini müüri langemiseni jne...
Trükikoja poes oli müügil palju pilte kuulsate muinasjuttude teemadel, samuti lindudest-loomadest-loodusest, Prantsuse ajaloost...
Imagerie d'Epinal on 1796. aastal loodud trükikoda. Selle rajajaks on Jean-Charles Pellerin, kes tegeles puulõikes piltide ja kaardimängude valmistamisega. 1830.- 1840. aastatel suurenes nii ettevõte kui ka seal valmistatavate piltide tuntus üle kogu maailma. Puulõike tehnikale järgnesid litograafia ning värvilitograafia kasutuselevõtt. Trükikoda elas üle nii esimese kui teise maailmasõja, mitmed omanikevahetused ning pankrotid. Läbi aegade on nad teinud koostööd erinevate kunstnike ning graveerijatega, nii ümbruskonnast kui Pariisist. Kuigi trükikojas kasutatavaid tehnikaid on püütud ikka mingil määral kaasajastada, töötab alates 1989. aastast osa trükikojast ikka täpselt samamoodi nagu 200 aastat tagasi.
Otsustasin trükikoda lähemalt uudistama minna. Ekskursioonil räägiti pikalt trükikoja ajaloost aga õnneks näidati ka mõningaid trükiprotsessi etappe lähemalt.
Praegu töötab trükikojas 20 inimest (võrreldes 19.sajandi lõpul olnud 180 töötajaga), koostööd tehakse 10 kunstnikuga ning aastas toodetakse u 10 täiesti uut pilti. Piltide teemad on seinast seina- Prantsuse jalgpallimeeskonna World Cup'i võidust Berliini müüri langemiseni jne...
Trükikoja poes oli müügil palju pilte kuulsate muinasjuttude teemadel, samuti lindudest-loomadest-loodusest, Prantsuse ajaloost...
Le Chat Botte (muinasjutust Saabastega Kass)
Gutenbergi press Kuni 1820. aastani graveeriti pilt puidule, sealt edasi metallplaadile. Pildil oleva pressiga näidati meile ka päriselt kuidas pilt puidult paberile saab.
Harjadega masina all saab must-valgest joonisest värviline. Korraga saab kanda peale kuni 9 värvi.
Selle laua taga valmistatakse ette kivi, millele pilti graveerima hakatakse. Ettevalmistus võtab aega u kaks tundi, mille jooksul "poleeritakse" kivi pealispind liiva ja vee seguga. Paistis olevat tolmune ja muskleid vajav töö.
Et paberile jääks joonis õiget pidi, graveeritakse pilt kivile peegelpildis. Nii, et graveerija istub väikese laua taga, ümbritsetud peeglitest ning joonistab ainult peeglisse vaadates. Keegi oskab niimoodi seda elevanti joonistada??
Nendega graveeritakse kivile.
Kivitahvel joonistusega.
Kasutamisvalmis pintslid ja laud, mille taga lõigatakse välja neid žabloone, mida kasutatakse värvide pealekandmiseks.
Kes tahab rohkem teada http://www.imagerie-epinal.com/index/
Mul oli seal igatahes põnev :)
Mõnel tähelepanuväärsel silmapilgul on mul ikka tunne nagu ma oleksin Eestis. Ja mõnel teisel hetkel enda ümber ringi vaadates on ilmselge, et ma olen kuskil mujal. Nädalavahetusel käisime siinseid mägesid avastamas. Nimelt asub siit paarikümne kilomeetri kaugusel Vosges mäestiku pea kõige kõrgem tipp- Ballon d'Alsace. Kõrguseks 1247 m. Ooo, millised vaated sealt avanesid :)
Talvel on seal avatud mäesuusakeskus, igal muul ajal on see populaarne paragliding'u koht. Ka sel nädalavahetusel liuglesid päris mitu inimest taeva all. Võiks ju selline superluks hobi endalgi olla!? :)
Onju nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik :)
Bisous
No comments:
Post a Comment