Tagasi kodus ! vol 2

Next stop: Île de Ré

Esmaspäeva õhtul jõudsime île de ré saarele. Sinna ei pea õnneks paadiga aerutama, piisab kui maksta 16 eurot, siis saab üle silla sõita. Kallis sild. Aga teistmoodi saarele ei pääse. 

Saar on jagatud kümneks communes'ks, kus igas asub ka keskus. Meie olime keset saart, linnakeses nimega Le-Bois-Plage-en-Ré. Ööbisime nädal aega kämpingus, mis asus mändide all, mõnusalt vaikses kohas, 10 minuti jalutuskäigu kaugusel merest ja sama palju ka linna keskmest. 

Meie majakese terrass oli mõnusalt mändide varjus, nii et saime nii hommikust, lõunat kui ka õhtust kogu aeg õues süüa, ja päeval ei olnud seal liiga kurnavalt palav. Meil oli nädal aega imeilusat ja oi kui sooja rannailma. Päeval oli temperatuur üle kolmekümne ja öösel ei langenud alla kahekümne.

Ja kui hästi vaikne oli siis oli kämpingusse ka ookeani mühinat kuulda. 

Meie päevad olid täis puhkust. Pärast hommikusööki terrassil, võtsime tavaliselt rattad ja sõitsime kuhugi. Oma autot ei liigutanud me sellel nädalal mitte millimeetritki. Kogu saart katavad väga head jalgrattateed ja igal pool on avatud jalgratta laenutused, nii et kõik inimesed sõidavadki kaheratastel ringi. Loomulikult ka meie. 

Hommikuti käisime kas turul või sõitsime kohe mõnda teist linna avastama. 

Käisime veel Saint-Martin-de-Re's, Ars-en-Re's ja La Flotte's. Külastasime veini- ja konjakitehast, vaatasime kuidas ookeanist soola kogutakse ja tegime eeslitele pai. Need kõik kolm on muide selle saarekese ühed tunnusmärgid. 

Lõunasöök jällegi terrassil ja pärastlõunal kas kämpingu basseini mulistama või randa, jalgupidi Atlandi ookeani. 

Île de ré on imeilus. Sini-sinine taevas ja seal kõrval ookean oma erinevates värvivarjundites, lumivalged majad ja aiad ja teed, kuldsed liivad ja rohelised palmid. Igal pool kasvavad aedades kas männid või palmid, või mõlemad kõrvuti, ja aia ees on Île de ré roosid. 

Inimesed on ilusad ja naerusuised. Sest päike paistab ja soe on. Mu silm ja kõrv puhkab. 

Esimene õhtu rannas. Esimene ilus. 

Selline oli Le-Bois-Plage-en-Ré. Linnake, kus meie kämping asus. 

Teine ilus.

Île de ré roosid roses tremières

Saint-Martin-de-Re'd peetakse saare nö pealinnaks. Seal asub peidetud sadam ja seal saab maailma parimat jäätist. :) Peale Itaalia, sest Itaalias saab ka maailma parimat jäätist. ;)

Igatahes jäätisekohvikus Le Martiniere on valik nii mitmekesine, et seal peaks veetma kohe terve kuu iga päev jäätist süües, et kõik saaks kõik maitsed ära proovitud. 

Me proovisime korra, ja siis veel teise korra ka. Ülejäänud proovimised jätsime järgmisteks kordadeks. 

 mmmm...jäätis...jäätis....jäätis....

Saint-Martin-de-Re sadam

 Vahepeal kirjutasime hunniku postkaarte ja sõime kala. 

Püüdsime kasutada võimalikult palju kohalikku päritolu toiduaineid. Ja leidsime nii munad kui või, kartulid, kõikvõimalikud juur-ja puuviljad, veini ja loomulikult mereannid ja kalad. Turu kalaletis vaatasid mulle otsa tegelased, kelle nime ma ei tea ei eesti, inglise ega ka prantsuse keeles. 

Kõige olulisem ja ägedam turg asus La Flotte'i linnas, ja sinna me ühel hommikul ka vurasime. 

Lisaks turule oli seal linnas veel palju kunstigaleriisid, mida uudistada ja muidugi sadam, mida ääristasid kohvikud, kust avanesid mõnusad merevaated. 

to be continued...