Île de Ré continues...
Nädal Île de Ré'l ei mahtunud kohe mitte kuidagi ühte postitusse, nii et seetõttu sõidame siit edasi. :)
Teed Ars-en-Ré'sse ääristavad basseinid, kuhu kogutakse ookeanist soola. Esimesed basseinid on hästi suured ja nendes on soola osakaal veel väike. Mida rohkem vett ära aurustub, seda väiksemaks muutub bassein ja seda suuremaks soola kogus. Ja pärast aetakse sool sellisteks pisikesteks hunnikuteks.
Nädal Île de Ré'l ei mahtunud kohe mitte kuidagi ühte postitusse, nii et seetõttu sõidame siit edasi. :)
Teed Ars-en-Ré'sse ääristavad basseinid, kuhu kogutakse ookeanist soola. Esimesed basseinid on hästi suured ja nendes on soola osakaal veel väike. Mida rohkem vett ära aurustub, seda väiksemaks muutub bassein ja seda suuremaks soola kogus. Ja pärast aetakse sool sellisteks pisikesteks hunnikuteks. 
Või pisut suuremateks hunnikuteks.
Ars-en-Ré must-valge kirikutorn
Soola kõrval on teine saare tunnusmärk eeslid. Ja austrid. Aga kuna me kumbki austreid ei armasta, siis me jätsime austrifarmid külastamata ja austrid söömata.
Aga eeslid meeldivad vähemalt ühele meist väga. ;) Ja eesleid me nägime. Kõigepealt leidsime me ühe püksteta tegelase, kellele meil oli kotis ka pisut saia anda. Teised, keda me hiljem kohtasime, kandsid kõik väärikalt pükse. Ära küsi miks, ma ei tea, milleks ühele eeslile üldse püksid.
Ja pärast eesleid saabuski õige pea meie viimane õhtu saarel. Käisime veel rannas päikeseloojangut vaatamas ja järgmisel päeval sõitsime edasi. Järgmiseks sihtkohaks Saint Malo linn.
Île de Ré oli vaieldamatult selle puhkuse pärl. See oli nii teistsugune võrreldes mägedega, kus me elame. Ja kõige muuga, mida olen siiani siin reisides kohanud. Ja Atlandi ookeani pole ma ka oma varbaid varem pannud.
Île de Ré oli väga inspireeriv ja neid sadu pilte, mis puhkust meenutama jäävad, vaatan ma ilmselt korduvalt ja korduvalt. Kuni järgmise korrani. ;)
Bisous
No comments:
Post a Comment