Brüsseli esimene ja (peaaegu et ka) viimane kohustuslik vaatamisväärsus on Manneken Pis. Enne Brüsselisse minekut jõudsid minuni kuulujutud, et Pissiva poisi kuju valmistab asjatundmatutele turistidele samasugust meelehärmi nagu Mona Lisa Louvre'is- skulptuuri kuulsus ning seda ümbritsev meeletu rahvasumm pidavat olema pöördvõrdelises seoses poisikese pikkusega (või siis Mona Lisa puhul maali mõõtmetega). Ma siis hoidsin oma ootused üsna pisikesed....no ja õigesti tegin. Poisike ei ole meetrinegi, pikkust antud vaid 61 cm, seisab ta raudvõre taga, kaamerate ja suuuuure hulga turistide silmade all. Ja armastab riideid vahetada nii umbes kord päevas nagu me nägime.
Reede vs Laupäev
Et kõik oleks poliitiliselt korrektne on Brüsselis veel ka tunduvalt vähem kuulsam Pissiv Tütarlaps ning üsna hiljuti lisandus kollektsiooni ka Koer. Skulptuure ja ilusat arhitektuuri leidus kogu linnas üllatavalt palju. Brüssel on ilus ja roheline ning võrreldes Pariisi tänavatega tunduvalt puhtam linn.
Me sattusime linna just siis, kui linnaväljakule oli meisterdatud tuhandetest ja tuhandetest begooniaõitest vaip.
Brüsselis ei ole tegelikult kuigi palju vaatamisväärsusi ega muuseume, milles näiteks ilusaid maailmakuulsaid maale imetleda. Peale Pissiva Poisi tuleb kindlasti üle vaadata ka linnavalitsuse detailirohked hooned, Galeries royales Saint-Hubert, Atomium, ning teha lühike jalutuskäik vanalinna osas. Brüsselist leiab veel näiteks koomiksikunstile ning muusikainstrumentidele pühendatud muuseumid, mis on kindlasti asjatundjatele külastamist väärt.
Hoopis olulisem vaatamisväärsustest, on selles linnas söök ja jook. Ära tuleb proovida nii vahvlid, šokolaad, friikartulid ning muidugi belgia õlu.
Vahvleid leidub kahte sorti- ühed on õhulisemad ja vähem magusamad ning neid võib isegi kaks ära süüa kui kõht väga tühi on. Teistest saab kätte nädala suhkruportsjoni ning pärast lõunast vahvlit õhtusööki enam vaja ei lähe. Traditsiooniliselt süüakse belgia vahvleid suhkrukattega, aga umbes sama populaarseks on muutunud ka vahvlid, mida katavad sulašokolaad või Nutella, maasikad või banaanilõigud ja kõige otsa krooniks veel vahukooremüts.
Vahvlitest edasi, enne veel kui Sa jõuad friikartulikioski järjekorrasappa (ja sabad on seal alati), tunned Sa friikartulite lõhna. No umbes täpselt sellist rasvast aroomi mida tunned, kui pistad nina mõne suvalise kiirtoiduketi uksevahelt sisse. Brüsselis hõljub see ainult terve vanalinna kohal. Sellele aitab kindlasti kaasa fakt, et sealsed kartulid on fritüüritud kaks korda. Kõigepealt loomarasvas ning seejärel õlis. hmmm.....yummy yummy eks...
Aga kui mitte mõelda nende valmistusmeetodi ning kogu selle rasvahulga peale....siis olid need ühed maitsvamad (et mitte öelda kõige maitsvamad) friikartulid, mida me söönud oleme. Nii et kui Sa satud Brüsselisse, ära unusta proovida- maitseelamus on garanteeritud.
Ja friikartulikioski juurest on järgmisena kohustus liikuda edasi mõnda lähedal asuvasse baari. Valikuvõimalusi on palju, neid leidub seal igal nurgal. Meie reisisoovitus on leida üles pisike tänav nimega Impasse de la Fidélité/Getrouwheidsgang (kõik tänavanimed on linnas kakskeelsed, samuti enamus inimesi). Sealt leiad Sa esiteks Pissiva Tütarlapse skulptuuri ning teiseks roosa elevandi logoga baari, millel nimeks Délirium Café.
Tänaseks on sellest saanud linna kuulsaim baar, aastal 2004 kanti baar Guinnessi rekorditeraamatusse, kui seal loeti kokku 2004 erinevat õllesorti. Sellel aastal oli valikuvõimaluste hulk veelgi surem, neil on praegu üle 2400 erineva õlle. Menüü on korralikult paarisaja leheküljeline ehk siis kui Sa oled Suur Õllesõber, siis seal võib pisut aega kuluda. Kesvamärjukest leidub 60nest erinevast riigist, E- tähe alt leidsin näiteks Estonia, ja sealt uhkes üksinduses A le Coq'i. :)
Kui kõik 2000 õllesorti on proovitud, siis samalt tänavalt leiad edasi rummibaari, tekiilabaari ja viinabaari. Kõigil neil on sama konseptsioon, esindatud on mingi meeletu hulk erinevaid marke, viinabaaris leidus näiteks üle 400 erineva viina.
Reede õhtu lõpetasimegi me Déliriumis aga laupäevaks oli meil plaan avastada linna aardekaardi järgi. "Aareteks" olid seekord koomiksijoonistustega majaseinad, neid leidub terves Brüsselis kokku ligi nelikümmend. Paljud koomiksid, mis siin on väga populaarsed- näiteks Les Aventures de Tintin, Les Schtroumpfs, Gaston Lagaffe, Lucky Luke jne, on sündinud just nimelt Brüsselis, nii et C jahtis seal oma lapsepõlvelemmikuid. Internetist printisime välja kaardi, kus need olid kõik peale märgitud ning meie aardejaht võis alata. Poole päevaga tabasime kokku umbes 30 majaseina, siis läks kõht tühjaks ja aeg oli jälle vahvleid süüa.
gros bisous
No comments:
Post a Comment