Poodidest ja avatud ustest

M rääkis mulle, et Eesti uudisteportaalides võttis vahepeal võimu poodide sulgemiseaja teema ja küsis, et kuidas siin sellega lood on. 

Siin on nii, et riiklikult on seadusega poodide lahtiolekuajad paika pandud. Ja siis on sellesse seadusesse lisatud erandid. Täpsemalt on neid seal päris suur hulk, sest erandeid saab teha nii asukoha ehk siis selle järgi, millises maakonnas või linnaosas pood asub, kui ka näiteks poe üldpinna ja töötajate arvu järgi.  

Üldiselt on siin poed pühapäeviti ja riigipühadel suletud. Üldiselt. Nii suured supemarketid kui väikesed butiigid. Siin meie juures on näiteks tehtud ühele supermarketile erand (poe üldpinna suuruse pärast vist), mistõttu on nad pühapäeval avatud hommikul kella 9st kuni päeval 12ni.

Muudel päevadel on suured supermarketeid avatud hommikul kella 8.30st, kuni õhtul kella 19.15ni või 20.00ni või siis maksimum 20.30ni. 

Muidugi erinevad lahtiolekuajad ka erinevates asukohtades. Pariisis on siiski võimalik ka poodelda pühapäeviti, samas kui meil siin see võimalus ikka täiesti puudub. Üleüldse on kõikjal, kus elanike arv ületab miljoni piiri, poodidel pühapäeviti uksed valla. 

Seda pühapäeval avatud poodi kasutame väga harva. Näiteks suvel, kui oleme pühapäeva hommikul avastanud, et õues on nii superilus ilm, et oleks patt mitte grillida, aga külmkapis pole midagi grilli peale panemiseks kõlbulikku...

Üldiselt teeme me igal nädalal ostunimekirja nädala söökidega ning käime selle järgi korra nädalas poes. Meil oli see harjumus juba Rootsis koos elades ning meie jaoks töötab selline süsteem väga hästi. Hilisõhtustest lahtiolekuaegadest ei ole me siin veel mitte kordagi puudust tundnud.

Väikestel kesklinna poodidel ja butiikidel on veidi erinevad lahtioleku kellaajad, enamasti alustavad nad hommikuti hiljem kui supermarketid. Üks erinevus Eestiga, mida olen siin nende puhul tähele pannud, on see, et kui riidepoodides vahetub kogu kollektsioon (suve või talve algul näiteks), pannakse pood paariks päevaks lihtsalt kinni. Seni kuni kogu kaup on välja vahetatud, vana ära pakitud, uus riiulitele paigutatud jne.

Eestis ühes kingapoes töötades mäletan väga hästi, kuidas oli vaja üheaegselt talvesaapaid välja panna, suvekingi kokku pakkida, saali korras hoida, vaateaknaid kujundada, kliente teenindada, kassas seista ning kõige lõpuks ka samal ajal turvameest mängida.
Siinne sulgemissüsteem tundub mulle olevat palju mõistlikum- nii kliendi kui töötaja heaolu silmas pidades.

Väikeste butiikide ja kesklinna poodide üks omapära on siin ka see, et lõunapausi ajal pannakse poe uksed kaheks tunniks kinni. Kella 12st kuni 14ni ei ole mõtet üldse linna minna, sest pea kõik asutused on suletud. Meie linnas on erandina kahe üleriigilise rõivaketi poed lõuna ajal lahti. Kõik muud rõivabutiigid, lillepoed, prillipoed, ilusalongid, kosmeetikapoed, keemilised puhastused, raamatupood, pangad, postkontor, telefoniteenindused jne on suletud. 

Selle lõunase pika pausiga oli mul alguses kusjuures tunduvalt keerulisem harjuda, kui sellega, et supermarketist ei saagi võid osta kella kümne ajal õhtul. 

Isemoodi reeglid on siin ka pagariäridele. Nemad näiteks ei tohi mingil tingimusel olla avatud järjestikku 7 päeva nädalas. Millisel päeval uksed sulgeda, on vist üsna vaba valik, sest meie kodu kõrval on pagariäri suletud esmaspäeviti, C töö lähedal aga näiteks kolmapäeviti. Pagariäridel on ka erandina õigus alustada tööpäeva enne kukke ja koitu ehk siis umbes kella 5.30 ajal. 

Tööaeg ei tohi siin ületada 10 tundi päevas ning enamasti tehakse siin 35 või 37 tunniseid nädalaid. Ja lisaks on muidugi kõrgemad töötasud öötööle ning ka juba tundidele pärast kella 21.00. Igasugused kampaanianädalad ning pikendatud tööpäevad näiteks enne jõule ja aastavahetust on samuti kõrgemalt kompenseeritud. 

Nagu ma mainisin, hilisõhtustest poeskäikudest ei ole me siin puudust tundnud ning julgen arvata, et ka mu ümberkondsed ei oska neid igatseda. Vähemalt mitte siin Prantsusmaa nurgas :)