Sunday, 27 March 2016

Lihavõttejänese lugu

Lihavõttejänes tegi hommikul kella kaheksa ajal silmad lahti ja kuulatas- katuseaknal trummeldasid vihmapiisad. Kõlas umbes nii nagu oleks neil tantsupidu. No mismõttes? Kaks nädalat on igal hommikul aknaluukide vahelt piiluvad päikesekiired jänese üles äratanud ja nüüd, kui ilus ilm on hädavajalik, sajab. Ei ole aus. Jänes ohkas nukralt ja ringutas. Ajas ennast seepeale voodist välja ja komberdas silmast und hõõrudes alumisele korrusele. 

Jänes pani teevee keema, kallas teepuru tassidesse ja otsis salapeidukast välja kogu oma šokolaadimunade ja -jäneste tagavara. Jänes naeratas endamisi  ja otsustas et ilm teda ei morjenda- sellest tuleb üks ütlemata ilus hommik. Sellel aastal oli jänes olnud ootamatult helde- salapeidukas ootas neli pakki värvikirevaid maiustusi. 


Kui õues oleks olnud ilus kevadine ilm- selline varajase hommikutunni karge õhu ja esimeste uduste päikesekiirte ilm, oleks jänes maiustustevaru korvi ladunud, mantli selga pannud ja aeda läinud. Et kogu korvitäis põõsaste ja lillepeenrate varju ning terrassile potimajanduse vahele ära peita. 

Aga õues oli kole märg ja vastik, nii et jänes ei tahtnud isegi pagariärisse croissante'i järgi minna. Ta otsustas, et see teine, kes veel mõnusasti voodis põõnas, läheb ise pärast hommikusöögi järele. 

Enne pidi jänes aga leidma peidupaiga korvitäiele lihavõttemaiustustele. Jänes kallas teevee tassidesse ja jättis need jahtuma. Ning asus siis ise tööle. Šokolaadist jänesed peitis ta teekarpidesse ja  maitseainepurkidesse. Ühe pani saiakotti ja teise puuviljakaussi. Üllatusmunad pistis pajakindasse, praeahju, pastakarpi, salatikuivatisse, muffinivormi, külmkappi...

Kui köögi peidukad otsa said, läks jänes elutuppa ja peitis veel mõned šokolaadist jänesed raamaturiiulisse, lillepottidesse ja -vaasidesse, ajalehekorvi, tööriistakasti, vinüülimängijasse, voodipesukasti ja diivani alla... 





Kui kõik maiustused olid peidupaiga leidnud, istus jänes korraks diivanile ja rõõmustas jälle natuke omaette- jänesele meeldis väga selliseid üllatusi korraldada. Siis kattis jänes hommikusöögilaua ja läks ülemisele korrusele, et see, kes ikka veel voodis mõnules, üles ajada. 
Teine oli vahepeal juba silma lahti teinud ja ootas nüüd kannatamatult, et saaks maiustusi otsima hakata. Jänesel tekkis korraks tunne nagu elaks siin kaks kuueaastast :)




 
See oli jänese päris esimene kord ise lihavõttemaiustuste jaht korraldada. Olgu öeldud, et praegu on siin kell natuke peale kolme ja mõned šokolaadist jänesed on ikka veel peidus. Mõnda kohta jänes teab, aga kuna tal esineb aeg-ajalt kuldkalamälu sündroom, siis kui teine tänase päeva jooksul kõiki peidukaid ei avasta, võib juhtuda, et me leiame lihavõttemaiustusi ka veel juulis :)

Loodan, et naudid värvikirevaid mune ja mõnusalt pikka nädalavahetust!
gros bisous 

No comments:

Post a Comment