Õmbluskursus

Tere kaunist laupäeva õhtut! (nüüd on küll juba hilisõhtu vist aga ma alustasin kirjutamist mitu tundi tagasi ja postitamiseni jõudsin alles nüüd, sest vahepeal oli vaja süüa teha ja õhtustada ja tomatitaimi kasta ja paprikad saabuva tormi eest peitu panna jne... ühesõnaga, siin ma nüüd siis olen)

Tahtsin sulle rääkida oma päris esimesest õmbluskursusest. Sellisest siis, kus mina olen esimest korda elus õpetaja rollis :)

See õmbluskursuse lugu sai alguse sellest, et umbes poolteist aastat tagasi õmblesin ma siin ühele kunstnikule mantli. Tundub, et mantel on hästi vastu pidanud (ptüi ptüi ptüi, eks :), sest natuke aega tagasi küsis ta, kas võib minu kontakte ühele oma õpilasele jagada, kes soovis õppida õmblemist. Ma loomulikult nõustusin, sest kõik sellised ebaharilikku teed pidi minuni jõudvad projektid on alati superhuvitavad olnud ja mul on ainult rõõm uusi väljakutseid vastu võtta. 

Pealegi, lisaks esmaspäevast reedeni tööle, kõikidele isiklikele õmblus- ja kudumisprojektidele, blogipidamisele, meie suveplaanidele ja juurvilja- ja lilleaia hoolitsusele, ei ole mul ülejäänud ajaga midagi ju peale hakata :)

Neiu võttis minuga igatahes eelmisel nädalal ühendust ja täna hommikuks leppisimegi siis kokku esimese kohtumise. 

Tunnistan ausalt, ma olin enne ta saabumist veidike ärevil. Pole ju kedagi kunagi varem õpetanud. Kas mul ikka on teadmisi, mida kellelegi teisele edasi anda? Ja mitte sama olulise kaaluga ei vasardanud mu peas teine küsimus- appi ma pean ju prantsuse keeles kõike seletama!?

Ma ei osanud tänaseks esimeseks tunniks kuidagi väga ette valmistada. Tahtsin lihtsalt kõigepealt tuttavaks saada ja vaadata, kas me üldse klapime. Ja kas ma ikka saan oma prantsuse keelega hakkama. Isegi tunnitasu ei osanud välja mõelda. Ma ei teadnud temast eriti midagi, isegi mitte seda, kas ta on kunagi varem õmblusmasinat kasutanud.

Aga kõik läks hoopis teisiti, kui ma alguses plaanisin. Esimese tunni lõpuks oli meil pluusile lõige võetud, tükid kangast välja lõigatud ja esimesed õmblusedki tehtud. Vist klapime päris hästi. :) 

Kui ta oli ära läinud, siis ma istusin lihtsalt pool tundi diivanil ja mõtlesin, et millega ma nüüd hakkama sain. Selles mõttes, et kas ma ikka seletasin õigesti ja äkki oleks mõnel teisel viisil olnud arusaadavam/lihtsam, mis sellest kõigest välja tuleb... jne. Pole ju varem olnud sellises situatsioonis. 

Järgmise tunni ettevalmistuseks on mul nüüd igatahes tuhat ja üks ideed. 

Vaja on välja kirjutada tundide nö kondikava. Ja kõik pluusi (või seeliku või pükste) õmblemise etapid. Ja nende etappide mõned levinumad erivariandid. Ja leida ing-pr õmblemisterminoloogiaga sõnaraamat- pole aimugi, kust peaks otsima hakkama. Ja otsida vastused mõnedele miks-küsimustele L täna esitas ja mis mul vastuseta jäid. Otsida üles mõned tööriistad, mis algaja tööd lihtsustavad. Jne jne. 

L ei olnud kunagi varem ühtegi rõivaeset õmmelnud, nii et me alustame suht algusest. Õnneks on tal kangastega kokkupuude olemas ja sirgeid õmblusi on ta ka varem teinud, nii et ei ole täiesti võõras maailm. Kuna tal on alguses soov vaid endale õmmelda lihtsamaid pluuse ja kleite, siis ma arvan, et saame hakkama. 

Et meil mõlemal on töö ja tal ka suvine praktika, siis praegu on selline tunne, et juunis saame mõned tunnid veel teha ja siis jätkame alles augustis või septembris. Igasugused suvised üritused, millest ma just natuke aega tagasi siingi kirjutasin, tähendavad seda, et mul on juunis ainult ühel nädalavahetusel tema jaoks aega. Kuigi tahaks rohkem. 

Mis puutub prantsuse keelde, siis minu suureks rõõmuks räägib L päris hästi inglise keelt. Ta käis õpingute ajal pooleks aastaks Erasmusega Soomes, Turus. Mul hakkab vaikselt tekkima tunne, et ainult Erasmuse läbi teinud prantsuse noored räägivad mingil määral inglise keelt :)

 Mis puutub õpetamisse, siis mina üritan niipalju kui oskan seletada pr keeles. Kui jään hätta või/ja L aru ei saa, siis proovime uuesti inglise keeles. Ja vahel ka inglise-prantsuse segakeeles. Lisaks õpetamiskogemusele on see ülimalt kasulik mu keeleõpingutele. Ja tema sõnutsi ka tema inglise keele meeldetuletamisele. 

Järgmise tunni teeme järgmisel reedel ja ehk saan siis jälle kirjutada oma pisikesest õpetamiskogemusest. Põnev on igatahes. 

Praegu oleme me aga tormi ootel. Meile on juba kolm päeva ennustatud rahet, vihma, äikest ja orkaani mõõtu tuult ja kõike muud koledat aga täna õhtuni oli meil taevas hoopis helesinine, päike paistis hommikust õhtuni ja kraadiklaas näitas 27 soojakraadi. Aga täna on mitmel pool Prantsusmaal selle sama tormi tõttu juba väga koledaid õnnetusi juhtunud. Pariisis said 11 last pargis sünnipäeva pidu tähistades välgu tabamuse ning viidi kõik tõsiste põletushaavadega haiglasse. Ja nüüd kuulen ma lõpuks meie akna taga ka müristamist ja algavat vihmasabinat. Loodetavasti läheb see torm ruttu mööda. 

gros bisous