Me oleme õnneks vähemalt geograafiliselt rünnakupaikadest suhteliselt kaugel alati, nii et siin meie linnakeses tunnen ma ennast igapäevaselt turvaliselt. Järgmisel nädalal algab meil puhkus ning me suundume kaheks nädalaks Prantsusmaa läänekaldale, Atlandi ookeani äärde, Nantes linna lähistele. See on ka ainuke suurem linn meie plaanides ja isegi selle elanikkond ei ületa 300 000 inimest, nii et siinses mõistes ei ole tegu just suure linnaga. Ülejäänud paigad, mida plaanime külastada, on kõik üsna pisikesed, sest täna ei ole mul mingit tahtmist mõnda suurlinna puhkusele sõita.
Esimest korda meie puhkuste ajaloos (viite aastat võib vist juba ajalooks nimetada? eriti kuna meil on tõestuseks isegi raamatud tehtud) ostsime me seekord omale Michelini teejuhise raamatu. 15 euri, 525 lehekülge- pilte, legende, praktilist infot ja kaarte.
Kõik varajasemad puhkused oleme eelnevalt internetist kogutud info põhjal planeerinud. Enamasti teeb suure töö ära C ja ma lihtsalt mõmisen kõrval jah-jah. No vähemalt alguses oli tal ju tunduvalt lihtsam prantsuse keelsest keskkonnast infot leida ja mõnedes kohtades oli ta varasemalt isegi käinud, nii et see "tööjaotus" tundus suht loogiline olevat. Tänaseks on asjad juba pisut muutunud. Vahel loen hoopis mina ja ta mõmiseb kõrval :)
Lõuna-Prantsusmaal puhkamas käies, saime pea kogu info C tädilt, kes töötab sealkandis giidina. Tal olid kõik vaatamisväärsuste tagauksed teada ja meil endal ei tulnud väga midagi muud teha, kui kõrv kikkis kuulata ja õigesse kohta õigel ajal kohale sõita. Väga kasulik. Île de Ré paradiisisaare puhkusel käisime saabumispäeval kohalikus turismipunktis, kus oli laia naeratusega tädi, kes jagas meile lahkelt saare kaarte ning kohalike vaatamisväärsuste infolehti. Kuhjaga. Alati oleme nii iseseisvalt hakkama saanud ja väga millestki ilma ka pole vist jäänud.
Sellel korral aga otsustasime proovida teejuhist. Ostsime raamatu eelmisel nädalavahetusel ja nüüd oleme teda vist iga õhtu enne magaminekut lugenud. Tegime omale kalendri, kuhu märkisime iga päeva peale mõned sama kandi vaatamisväärsused ja/või tegevused, mida tahaks ilmtingimata näha/pildistada/proovida/maitsta...
Kõiki raamatus kirjeldatud ägedaid kohti ei jõua me kindlasti läbi käia, nii tuleb paratamatult mingi valik teha. Aga tänu sellele raamatule oleme leidnud mõne sellise, mille peale me muidu poleks mõelnudki. Näiteks on sealkandis üks eriline lõbustuspark, mis on mitu korda maailma parima sekka valitud. Eriliseks teeb selle pargi see, et seal ei ole atraktsioone vaid ainult näitemängud ja showd. Kui me sinna piletid saame, siis läheme vaatama. Ma seda erilisust ei oska rohkem praegu kirjeldada, tuleb vaatama minna.
Ilmataadiga on meil ka diil tehtud. Kõigil puhkuse päevil ootab meid imeilus ilm. :)
Eelmisel aastal sain ma sünnipäevaks Wonderbox'i. See on selline elamuskingituste raamat, kust saad omale tuhandete pakkumiste seast valida meelepärase. Alates Porche juhtimisest ja väikelennukiga lendamisest kuni jahiga seilamiseni, gurmee õhtusöökidest, spaa teenustest ja photoshootidest rääkimata. Aasta on möödas ja ma siiamaani valin seda meelepärast. Neid on ju niiiii palju. Ja valiku võin teha üle terve Prantsusmaa. Kujuta ette mu dilemmat. Aga ma lõpuks leidsin :) Kasutame selle nüüd saabuva puhkuse ajal ära, et ööbida hotellis ühel pisikesel paradiisisaarel. Paketis on ka hommikusöök ning mingid spa teenused mõlemale, nii et mu eelmise aasta kingitus saab lõpuks lõpuks realiseeritud. Piinlik hakkas juba vaikselt.
Ülejäänud puhkuse veedame Loire jõe kallastel. Kuskil on mingi paadisõit ja mingid majad, mis raiutud täielikult kividesse. Plaanis on näha lähedalt ja seest mitut väga omapärast château'd ehk lossi. Ühel asub näiteks lossi all veel teinegi "loss", ühe pargis tahaks piknikku pidada, üks pidavat olema sisustatud kõige erakordsema mööbliga, üks on vist kõige kõrgem terves riigis... Põnev igalpool, igatahes.
Ookeani ääres tahaks tõusu ja mõõna kogeda, varbad rannaliiva ja merevette kasta. Paradiisisaarel kogutakse soola ja kasvatatakse austreid. Ühele päevale on planeeritud ka St-Nazaire sadam. See on see sadam, kus ehitati just valmis maailma suurim kruiisilaev. Kindlasti nägid uudistes. Praegu käib seal juba järgmise, loomulikult veelgi suurema- oh-seda-suurusehullustust- kruiisilaeva ehitus ja seda ehitust saab vist ise väga lähedalt vaatama minna. Igatahes, C-le paistis see raamatulehekülg väga huvipakkuvat. Kuna mina saan ühel päeval château's mööblit imetleda, siis on igati loogiline, et järgmisel päeval läheme siis laevaehitust vaatama.
Ühte kohalikku veiniistandusse tahaks ka sisse põigata. Ma ostsin ükspäev katsetamiseks ühe sealse piirkonna rosé veini (no et loomulikult enne proovida, kas seal üldse tasub midagi tellida :) See osutus superheaks aperitiiviks, mis sobis niisama hästi mu eelroa juustudega kui ka magustoidu koogikeste ja puuviljasalatiga. (ei tee siin alkoholi liigtarbimisele reklaami, aga tõesti oli hea vein) Otsisin internetist pärast selle veiniistanduse aadressi ja panin kalendrisse kirja. Õnneks ei olnud see üldse kaugel meie öömajast, C õe juures.
Väga Hea rosé eest tuleb siin ikka pisut üle 4.50 maksta. Alguses mõtlesin, et on lihtsalt proovimiseks veidi kallis aga oli seda väärt. Tavaliselt maksab Hea rosé siin 2 või 3 sentidega. :)
Ma arvan, et meil oli seal kalendris veel miskit kirjas aga mul praegu ei tule rohkem meelde. See teejuhise raamat osutus väga kasulikuks ostuks ja loodetavasti ootab meid ees mõnus puhkus :)
Siin on juba peaaegu öö, nii et mul on aeg minna magama.
bonne nuit et gros bisous
No comments:
Post a Comment