- Täna hommikul leidsin postkastist mingi supermarketi jõulukingituste kataloogi. Päriselt ka. Tükk aega keerutasin seda näppude vahel, ei osanud ei naerda ega nutta. Mul said terrassil selle aasta ESIMESED vaarikad septembri keskel valmis, praegu korjame igal õhtul umbes peotäie. Eile noppisin maasikapeenralt veel viimaseid maasikaid. Ma küll esmaspäeval kirjutasin, et laupäeval L'ga mägedesse minnes oli kõle ja sügisene, aga see päev läks mööda. Eile oli päeval umbes 18 kraadi sooja, kampsunist ja sallist ülejäänu on keskpäeval täiesti üleliigne. Ma pole siiani oma sandaale ära pakkinud, sest mõni päev võib veel äkki vaja minna. Kalendris on 5. oktoober. Just täpselt õige hetk hakata jõulukaunistusi ja -kingitusi valima, eks.
- Paar nädalat tagasi koristasin kappe ja viisin kotitäie kasutult seisvaid riideid taaskasutuspunkti. Meil on siin üks selline teiseringipood, mille ees seisavad sellised kinnised konteinerid, kuhu saab kõik tekstiilid viia- voodipesu, rõivad, kardinad, kingad jms. Need sorteeritakse ära, kandmiskõlbmatud lähevad ümbertöötlusesse, osad kandmiskõlblikud annetatakse kirikutele, osad müüakse sealsamas taaskasutuskeskuses maha. Eelmisel nädalal leidsin sealt ühe enda kootud kampsuni, mille olin viimase kotiga ära viinud. Kui suur igatsus peale tuleb, saan selle sealt kolme euro eest tagasi osta.
- Ma tean, et roosa vein sobib küll rohkem kuumadesse suvepäevadesse aga mul on üks veinisoovitus- roosa Plessis-Duval Cabernet d'Anjou 2015. Inimeste maitsemeel on väga erinev aga kui keegi paluks mul nimetada üks hea roosa vein, siis ma soovitaksin kõhklemata just seda. Omast kogemusest sobib ta hästi aperitiiviks, kergete salatite ja puuviljasalatite kõrvale. Pudelimärgistuse järgi võiks teda lisaks eelnevatele ka magustoitudega paari panna. Vinalies Internationales 2016 konkursilt on ta omale hõbemedali kleepsu pudeli peale saanud. Meil siin maksab 4.22€. Ausõna, mu meelest on superhea. Kerge, puuviljane, natuke magus.
- Ükspäev tegime õhtusöögiks hiinapäraseid nuudleid wokitud köögiviljadega. Nuudlid saime poeriiulilt aga kõik köögiviljad korjasin ise oma terrassilt- minibaklazaanid, kolmevärvilised paprikad ja tomatid. Superluks.
- Üks võõras pidas mind paar päeva tagasi poolakaks. Järeldas seda siis nii välimuse kui aktsendi põhjal. Kahjuks ma ei saanudki teada, et miks just poolakas. Ma üldiselt ei ole siin väga selliseid kommentaare kuulnud. Ma jõuan tavaliselt ise enne öelda, et je suis estonienne ehk et ma olen eestlane. Mõned korrad on umbmäärast ida-euroopa päritolu ka pakutud aga poolakaks tituleeriti nüüd küll esimest korda. Ma ise arvan, et prantslaste sellised kommentaarid kõigi vähegi neist erinevate (välimuse põhjal siis kõik need, kes on pikemad kui 1.50-1.60, kannavad suuremat rõivasuurust kui XXXS, juustevärv on blondim kui brünett ja silmavärv on midagi muud kui kastanipruun) inimeste kohta sõltuvad selle konkreetse kommenteerija kokkupuutest välismaalastega. Kui ikka mingit kokkupuudet pole, siis pakutaksegi umbmäärast ida-euroopat, kui on näiteks töötatud Venemaal või Soomes, siis pakutakse konkreetselt neid jne. Ju siis sellel hiljutisel oli mingi erilisem side Poolaga.
- See eelnev mõte viib mind tegelikult veel korra Poola ja sealse uskumatu reaalsuse juurde. Ma südamest loodan, et sealsed haiglatoad ei muutu piinakambriteks ning sealsed arstid vangistajateks. Et sealsete naiste elu ei muutu abordikeelustamise seaduse vastuvõtmisega õudusunenäoks.
- Ma hakkasin omale teksapükse õmblema. Esimest korda elus. Pean tõdema, et see ei edene üldse mitte nii kiiresti ega kergesti, kui ma alguses ette kujutasin. Lõike sain ühelt prantsuse teksatootjalt, ehtsa teksakanga C töö juurest. Ma loodan, et mu viieteistaastase töökogemusega õmblusmasin peab kolmekordsele teksariidele ikka vastu. fingers crossed
- Meie linnakeses on väga vähe ärisid. Peatänaval on pagariäri ja ajakirjakiosk. Natuke edasi on veel ka supermarket, apteek ja kalapood. Üks rõivapood, üks kingapood, üks spordipood ja üks selline Jysk'i taoline pudi-padi pood on ka. Ja siis muidugi Tefali tehasepood, kust ma oma sõpru ja sugulasi heade hindadega pottide ja pannidega varustan. Septembri alguses avati siin aga kangapood. See vääris meie kodus peaaegu šampanjapudeli avamist, sest kujutad ette, ma ei peagi enam luku või niidirulli pärast rongiga 25 kilomeetri kaugusele sõitma. Ma väga loodan, et neil siin ikka kliente jätkub. Ma ei ole kindel, et ma üksi suudan tervet poodi ülal pidada.
- Mulle ei mahu ikka pähe, et siinses toidupoes ei müüda üksikult topsijäätist. Milka šokolaaditahvleid ei saa ka üksikult osta aga see mind ei paina nii väga. Jäätiseletis on valida ainult liitriste või veel suuremate karbijäätiste või siis pulga- ja vahvlijäätiste vahel, mis on pakendatud 6, 8 või 12 kaupa karpidesse. Muud varianti...ei eksiteeri. Kui ma tahaksin näiteks ühel mõnusal oktoobrikuu päikeselisel päeval poest koju jalutades vahvlitopsis tikrimaitselist koorejäätist limpsida või pargipingil raamatut lugeda ja jäätisepiknikku pidada... vot ei saa. Isegi Ben&Jerry topsijäätised on kas 500 ml topsis või minitopsides, mis on pakendatud kuuesesse maxipakki. Palun, miks ei võiks siin olla selline normaalne jäätiselett nagu igal pool mujal maailmas?
- Samas näiteks Starbucks'i kohvi saab küll ühe kaupa supermarketist osta. Isegi valikuvõimalus on- Caffé Latte, Cappuccino, Macchiato. Palun väga, üks tops 2.15 euri. Mina ei tea ainult, kuidas sa selle soojaks teed, sest need on müügil külmaletis.
- Esmaspäeval käisin rongiga seal linnas, kust saab lukku ja niiti osta aga kuna ma jõudsin rongijaama natuke varem, otsustasin ajalehekioskis aega parajaks teha ja ehk rongisõidule midagi kaasa haarata. Tavaliselt jääb mulle esimesena silma ja näppu Vogue või mõni kodusisustusajakiri või Burda aga seekord oli ühe prantsusekeelse moeajakirja (Citizen K, kui tead) kaanel ilus Carmen Kass. Ajakirjast leidsin veel temaga tehtud pildiseeria ja kaheleheküljelise intervjuu. Pikalt ei mõelnud, kaanestaar ja üheeurone hind otsustasid mu eest.
gros bisous
No comments:
Post a Comment