Laupäeval näitasime L'ile mägesid ja Alsace'i linnakesi. Ilm oli siitpoolt minnes küll eriliselt sünge ja sügisene, kõige kõrgemad mäetipud olid täielikult pilvedesse mattunud ja Alpide nägemise lootus kustus veel enne, kui ma jõudsin selle peale üldse mõelda. Seetõttu me üleval väga pikka peatust ei saanudki teha. Aga üle mägede Alsace'i pool oli seevastu õnneks märksa helgem ja soojem olemine. Seal on alati parem ilm kui meie juures.
Meil on välja kujunenud mõned lemmikkohad, kuhu me alati kõik kaugemad ja lähemad külalised uudistama (ja ahhetama) viime. Nende hulgas on siis kindlasti mõni Vosges mäestiku mäetipu vaade (isegi kui see vaade on parasjagu natukene rohkem või vähem udune) ning Alsace'i piirkond.
Kuna see on üks suurimatest ja olulisematest veinipiirkondadest Prantsusmaal ning see asub meist
vaid tunni-pooleteise kaugusel, siis viime sõbrad alati mõnda sealsesse linnakesse, teeme veinitee sildi juures pilti, jalutame mägede külgedel kulgevate viinapuuridade vahel ja muidugi astume sisse mõnda suuremasse või väiksemasse istandusse, et veine degusteerida.
Laupäeval suundusime kõigepealt Eguisheim'i, kus toimus meie suureks üllatuseks selleaastane Fête du vin Nouveau. Reede õhtul, kui me järgmiseks päevaks plaane hakkasime tegema, avastasime kogemata, et esimese veini pidu peetakse justnimelt sellel nädalavahetusel. perfect timing :)
Nii sai L osa kohaliku veinimaailma igipõlisest traditsioonist. Seda esimest veinilaari juuaksegi enamasti vaid nende pidustuste raames, ühel nädalavahetusel. Paar nädalat käärinud "vein" meenutab oma olemuselt ja maitselt pigem morssi, lõhnab nagu vanaisa ahjunurgas kääritatud kodusiider või -õlu ja on heal juhul umbes paari kraadise alkoholisisaldusega.
Pidu ise meenutab sellist harilikku külasimmanit. Kohalikud ja külalised tulevad keskpäeval linnaväljakule kokku, üheskoos juuakse "veini"ja süüakse kohalikke küpsetisi, tantsitakse ja lauldakse ja veedetakse lihtsalt rõõmsalt koos kvaliteetaega. Peo eesmärk on uus veiniaasta avatuks kuulutada, ega keegi tegelikult sellele kanistrisse villitud ja plasttopsist joodavale joogile erilist tähelepanu ei pööragi. See pole joogielamuse koht.
Eguisheim'is käisime veel ka Wolfberger'i istanduses veine degusteerimas ja edasi suundusime Colmar'i linna. Colmar on Alsace'i piirkonna keskus aga sealne vanalinna osa on täpselt nagu muinasjutus. Imearmas ja ebareaalne. Kasutasime seal L'ga ära võimalust kahekesi ka lõpuks pildile jääda, sest terve nädala jooksul olime enamasti ikka vaheldumisi piltidel :)
ps: L- Nii vahva, et sa mulle külla tulid. Järgmise korrani! ;)
bisous
No comments:
Post a Comment