Spaa päev

Mu sõbranna L sõitis eile hommikul rongiga Pariisi tagasi. Nädal aega puhkust möödus niiii kiiresti. Meil oli C-ga pärast terve päev veidi imelik vaid kahekesi olla, õhtusöögiks tehtud pirukast jäi ka täpselt kolmas portsjon üle. 

Reedel käisime L-ga Plombières'is spaas. Ma olen sellest kuumaveeallikatega linnakesest kunagi väga ammu ka siin kirjutanud http://kristahblog.blogspot.fr/2013/05/weekend.html Reedel seal mulistades tabasin end mitu korda mõttelt- appi, miks ma ometi siin tihemini ei käi?! :)

Plombières on ise hästi hästi tilluke linnake, peidus kõrgete mägede ja paksude metsade vahel. Sõna otseses mõttes in the middle of nowhere. Kuigi ma armastan seda väljendit kasutada enda linnakese kohta, sobib see Plombiéres'ile veelgi paremini. Terve linna saab vabalt tunni ajaga risti-põiki läbi jalutada aga iga kord kui ma sinna satun, olen ma ikka ühtviisi lummatud sellest, kui võluv üks väikelinn olla saab. Hoolimata sellest, et ma olen seal ju tegelikult ikka päris mitu korda käinud ja kõik nurgatagused peaksid tuttavad olema, ei saanud ma ka seekord kaamerat koju jätta :)

Seal on imekitsad treppidest üles ronivad tänavad, palju palju liigirikkaid lilleampleid ja pisikesi purskkaeve. Neid saab alati mõne lähedusse paigutatud pargipingi pealt imetleda. Eriti hea on veel siis, kui samal ajal saab sõbrannaga maast ja ilmast rääkida ja isetehtud puuviljasalatit süüa. Tead küll, üks neist life is pretty damn good momentidest. 

Linnale kuulsust (ja turiste) toovate spaade tõttu on seal ka mõned suursugused hotellihooned, mille restoranisaale ehivad hiigelsuured kristalllühtrid, kuldraamides peeglid ja lumivalged maani laudlinad. Ei, me ei käinud seal söömas (kuigi rahakott vist kannataks küll, 4-käiguline lõuna maksis 17 euri) vaid piilusime hoopis tasakesi aknast. Pea kõikidel majadel on seal prantsusepärased romantilises stiilis rõdud, väidetavalt on see rõduderikkaim linn terves riigis. Ainukesed ärid on boulangerie'd, vintage'i poed ja teesalongid. Pole aimugi, kust linnaelanikud piima ja makarone ostavad. Ja siis on seal muidugi spaad, mis rajatud Euroopa kõige soojematele kuumaveeallikatele ja kus on niiiii hea mõnuleda. 

Me läksime kohale pärastlõunaseks avamisajaks ja alguses olid mullivannid vaid meie kahe päralt. Täiesti superluks. Kuna suvepuhkuste aeg on möödas, satub sinna ka vähem turiste ja nii ei ole spaas suuremat sagimist. Terve päeva peale kohtasime seal ehk 20 inimest. Kusjuures, vähemalt pooled neist olid kohalikud, kellele ravivate omadustega kuumaveeallikates mulistamine on kõige harilikum argipäev.

 Täna ma mõtlen, et läheks kindlasti varsti jälle. Eelmist postitust kirjutades tõdesin, et mu sõbrad jõuavad siia külla keskmiselt korra aastas. Selle statistika järgi ei ole nüüd kindel, kas jõuan järgmise korra ära oodata. Või on kellegil lennupiletid juba broneeritud? :)  

Spaa, kuhu L-i viisin, on seal tegutsenud juba rohkem kui 2000 aastat, Rooma impeeriumi aegadest alates. Mõelda, et kunagi on nendes samades maa-alustes basseinides ning türgi ja rooma saunades näiteks Napoleon ja tema abikaasa Josephine higistanud ja mulistanud. Täpselt samuti nagu me reedel. Ajalugu tundub nii mõeldes väga lähedal olevat. 

 

Tegusat alanud nädalat kõigile!
ps: Mul on sellel nädalal plaanis siin meie elu muutvast suurest uudisest kirjutada :) Pikemalt juba järgmisel korral ;)
gros bisous