Ma ei uskunud oma silmi ega kõrvu, kui nägin pilte ja kuulsin lugusid sellest, et Eestisse on lumi ja külmakraadid jõudnud. Päriselt? Välja minnes on mütsi ja kindaid vaja? Lumeingleid saab teha? Aga lumememme?
Appi, kui veider.
Siin on imeilus värviline sügis. Ikka veel. Päike on päeviti soe ja õnneks on teda siiani pea kõikidel päevadel näha olnud. Kui eile välja arvata. Eile sadas üle pika aja hommikust õhtuni vihma. Mu vaarikad terrassil annavad ikka veel punaseid marju, kuigi jah, nad enam nii väga vaarikaselt ei maitse, kui septembris. Puud on kollase-punase kirjuks värvunud ja kastanisiilid peavad kõnniteedel koosolekuid. Hommikuti on ümbritsevad mäed tihedasse piimjasse uttu mähkunud, mille alles lõunapäike lõplikult minema pühib. Kui välja arvata see, et õhtupimedus on nüüd juba kell viis kohal ja pärast seda on igal õhtul suur tahtmine aknalaual küünlad põlema panna ja diivanil pleedi sees kerasse tõmmata... tundub talv siit alles kaugel-kaugel (ilmselt siis Eestis) olevat. :)
Meil on tänaseni vaid ühel hommikul maa valge olnud. Seegi kadus nagu viirastus üsna kiirelt. Lehmakarjad söövad päeviti ikka niitudel- ma ju elan maal, eks- siin on veits teistsugused ilmavaatlusmärgid. :) Järgmisel nädalal lubatakse mõneks ööks küll miinus ühte aga sellega asi praegu piirdubki. Päeval peaks 9 kraadi sooja olema, nii et kindaid ja mütsi mul veel vist vaja ei lähe. Ainuke halb ennustus on see, et järgmisest nädalast peaks vihma sadama hakkama. Ja siis pole enam üldse nii ilus sügis kui praegu. Lisaks läks mu vihmavari eile katki.
Sellel aastal olen ma enda meelest üpris tublisti sügist nautinud. Ja kuni lumise Tallinna piltide nägemiseni, ei olnud ma hetkekski soovinud, et see värviline imeilus aastaaeg otsa saaks. Hetkes elamine ja kõik muu selline inspiratsiooni/motivatsiooni tahvli teema oli paar kuud täitsa reaalne.
Nüüd tuli Eestis lumi maha ja mu fb-i sein sai täis mu Eesti sõprade valge maa imetlust ja külmakraadide uhkust. Ja ma tabasin end mõttelt, et ma tahan ju ka, et akna taga oleks kõik valge ja miinuskraadid näpistaksid. Nii palju siis hetkes elamisest.
Appi, kui veider.
Meil on tänaseni vaid ühel hommikul maa valge olnud. Seegi kadus nagu viirastus üsna kiirelt. Lehmakarjad söövad päeviti ikka niitudel- ma ju elan maal, eks- siin on veits teistsugused ilmavaatlusmärgid. :) Järgmisel nädalal lubatakse mõneks ööks küll miinus ühte aga sellega asi praegu piirdubki. Päeval peaks 9 kraadi sooja olema, nii et kindaid ja mütsi mul veel vist vaja ei lähe. Ainuke halb ennustus on see, et järgmisest nädalast peaks vihma sadama hakkama. Ja siis pole enam üldse nii ilus sügis kui praegu. Lisaks läks mu vihmavari eile katki.
Nüüd tuli Eestis lumi maha ja mu fb-i sein sai täis mu Eesti sõprade valge maa imetlust ja külmakraadide uhkust. Ja ma tabasin end mõttelt, et ma tahan ju ka, et akna taga oleks kõik valge ja miinuskraadid näpistaksid. Nii palju siis hetkes elamisest.
- Ma olen sügisel kandnud oma kõige lemmikumat rõivakomplekti- kleiti, paksu salli ja kampsuniga, mustade sukkade ja poolsaabastega.
- Ma olen kuivade tennistega linna läinud ja läbimärgade jalgadega koju tagasi kõmpinud.
- Me oleme käinud mitmel pühapäeva pärastlõunal kuldkollases metsas jalutamas. Seeni ei saanud aga see-eest leidsin järve, mida ma polnud kunagi varem näinud. Asi seegi.
- Ma olen turult dekoratiivkõrvitsaid koju toonud ja neist aknalauale sügisese kompositsiooni loonud. Mulle meeldivad sellised värgid.
- Ma ei ole veel kordagi pidanud nohu-köha-kurguvalu võitlust. ptüi-ptüi-ptüi. Mu teinepool just nii ametlikku sügist tervitaski.
- Ma jõudsin panna purki sibula-tomati-paprikasalati ning keeta kahte sorti õunamoosi. Moosi jaoks tõin Eestist pihlakaid ja arooniaid, sest siin ei tarbita kumbagi neist, ja ma ei saa aru, miks ometi? C vanaema arvas kunagi, et pihlakad on mürgised aga kuna wikipedia sõnul on neid mitmeid erinevaid liike, siis ma väga vaidlema ei hakanud, võib-olla siinsed ongi siis mürgised. Fakt, et ma olen terve oma elu ema tehtud pihlaka-õunamoosi söönud ja siiani ilusti hingan, ei kõigutanud tema arvamust sellest, et KÕIK pihlakad ON mürgised. Selle peale ma andsin alla.
- Ma olen diivanil pleedi sees istudes chai latte't joonud, uue maja köögiplaani joonistanud ja aknatagust vihmasabinat kuulatanud (loe: eilne päev).
- Ma olen ühe vihmavarju ära lõhkunud.
- Me vangutasime pead, kui oktoobri lõpus linnatänavatele jõulukaunistused üles pandi ning eile inimeste ostukorvides jõuluvanasid märkasime.
- Ma korjasin kokku oma köögivilja potimajanduse ja panin hüatsindisibula lillepotti, kuigi mul on kahtlane tunne, et see hakkab väga palju enne jõule õitsema.
- Ma kudusin valmis ühe kampsuni ja pean plaani, mida olemasolevatest lõngakeradest järgmiseks teha.
- Me käisime septembris uue veiniaasta esimest veini joomas ning eelmisel nädalavahetusel kolletunud viinapuuridade vahel jalutamas.
- Ma ei ole siiani saanud oma roosipõõsast ära lõigata, sest see on täna selline nagu ülemiselt pildilt paistab.
- Ma võtsin ükspäev linna minnes kaamera kaasa ja nüüd on mul ka fotomälestus selleaastasest sügisest.
Meie maailm on praegu selline. Kui meile talv ja lumi jõuab, ma siis kirjutan. Hinge kinni pidades ei maksa seda postitust vast ootama jääda :)
Kaunist pühapäeva õhtut!
bisous
❤
No comments:
Post a Comment