Treize desserts ehk 13 Prantsuse jõulumagustoitu

Treize desserts ehk kolmteist magustoitu on Prantsusmaa lõunaosast Provence'i piirkonnast alguse saanud traditsioon. Jõululauad on siin sama lookas kui Eestiski aga kui meil piirdub jõululaua magustoidu osa enamasti vist piparkookide ja mandariinidega, mõnes peres võib-olla ka tordi või kringliga, siis siin kaetakse hoopiski üks üsna omapärane magusa laud. Isegi need, kel kõht kõigest eelnevast nii täis, et üks rosin ka enam ei mahu, ei pea tegelikult üldse kurvastama. Traditsiooniliselt jääb see eriline magusalaud kaetuks tervelt kolmeks päevaks, 24st kuni 27ndani. 

Kui magustoidud ise võivad nii regiooniti kui pereti erineda, siis nende arv jääb alati samaks. Magustoite on laual kolmteist sellepärast, et need sümboliseerivad 12 apostlit ning Jeesus Kristust. Ma olen varemgi kirjutanud, et siin on väga paljudel toitudel ja kommetel religioosne taustalugu. Jõululaua 13 magustoitu on selle järjekordne hea näide. 

Mida siis lauale pannakse? 

Kui ma esimest korda sellest traditsioonist kuulsin, siis esimese hooga mõtlesin, et kuulsin numbri valesti ja tegelikult on laual hoopis kolm magustoitu. Treize vs trois võisid asjatundmatule kõrvale vabalt segi minna. Pealegi kõlab kolm magustoitu juba isegi päris huvitavalt. Aga tuli välja, et ma ei kuulnud valesti ega tõlkinud ka midagi valesti, on just nimelt kolmteist magustoitu. Pärast seda mõtlesin, et see on ju kerge hullumeelsus. Ma kujutasin ette lauda, kus on kolmteist uhket sefiiritorti ja imestasin täiega, kuidas need pisikesed prantslased (eriti prantslannad) ikka niipalju süüa jaksavad. Eelroog, pearoog, juust ja siis põhimõtteliselt üks terve tort ka veel otsa. 

Tegelikkus osutus palju normaalsemaks, kui mu kujutlusvõime. 

Siin on üks nimekiri magustoitudest, mida jõululauale pannakse:

• nougat noir ja nougat blanc. Esimene ehk must nougat sümboliseerib kurjust ja on tehtud mandlitest ning meest ja on hamba all kõva. Teine ehk valge nougat, koosneb suhkrust, munadest, pistaatsia pähklitest, meest ja mandlitest sümboliseerib headust ning on hamba all pehme. Nougat on üks mu lemmikumatest prantsuse maiustustest. Google tõlgib selle eesti keelde kui pähklikompvek, põhimõtteliselt see midagi sellist ongi. Imehea. 

• pompe à l'huile on magus Provence'ist pärit kook, millele annavad maitse ja aroomi apelsiniõievesi ja oliiviõli. 

• noix ja noisettes ehk siis kausitäis kreeka- ja maapähkleid

• figues sèches ehk kuivatatud viigimarjad. Need on jube magusad mu meelest.

• amandes ja raisins secs ehk kausitäis mandleid ja rosinaid

• dattes ehk datlid. Need sümboliseerivad piirkonna toite, kus Jeesus elas ja suri. Ja on täpselt sama jube magusad kui kuivatatud viigimarjadki. 

• fougasse on jällegi enamasti just Provence'i piirkonnaga seostatav küpsetis. Minu jaoks on see  lihtsalt üks natuke erilisema maitsega leib. 

• fruits confits ehk suhkrustatud puuviljad või eesti keeles ka sukaad. Neist rääkisin ma natuke ka advendikalendri sisu postituses SIIN. Kas sukaad on Eestis populaarne maiustus? Siin on see näiteks väga eriline ja küllaltki kallis maiustus. Tavaliselt pakutakse seda pulmades või jõulude ajal või mõnel tähtsal perekondlikul sündmusel. Näiteks vanavanemate kuuekümnenda pulmaastapäeva magusa lauas oli suur kandikutäis erinevaid suhkrustatud puuvilju ja kõik käisid muudkui ohhetades ja ahhetades selle ümber. Mu meelest ei ole neis küll midagi eriti vaimustavat, ma eelistaks iga kell sefiiritorti.

• gibassié on Provence'i piirkonna küpsetis, mille oluliseim koostisosa on oliiviõli, lisaks pannakse sinna aniisi, suhkrustatud apelsinikoori ja apelsiniõievett, mis koos loovad üsna omapärase maitsekombinatsiooni.

• pâte de fruits ehk kausitäis marmelaadi

• oreillettes on kerged õhukesed vahvlid

• calissons d'Aix on martsipanilaadne maiustus, mille koostises kasutatakse mandlijahu ja suhkrustatud melonit. Seda pole ma veel proovida saanud.

• pommes ehk kausitäis õunu

• poires ehk kausitäis pirne

• melon vert ehk roheline melon

• vin cuit mis on põhimõtteliselt nagu meie glöggi

Siia nimekirja sai nüüd paar asja rohkem kui kolmteist, sest tegelikult pannakse tänapäeval igas peres see magusalaud oma maitseeelistuste ja võimaluste järgi kokku. Kusjuures sellist lauda ei kaeta sugugi igal pool üle riigi, komme on rohkem levinud lõuna pool. Üleval mainitud nimekirjas on asjad, mis traditsiooniliselt on kõige populaarsemad olnud ja mille hulgast lihtsalt valitakse kokku kolmteist lemmikut. 

Nähes nüüd, et nii mõnigi on üsna kerge ja pisike magusa amps- pähklid, rosinad, tükike marmelaadi ja tükike nougat, siis nii ei tundu 13 magustoitu enam sugugi väga hirmus. Ma kujutan ette, et 27ndal, kui kõik suuremad söömingud on möödas, on sealt veel eriti hea midagi põske pista. Lisaks on enamus neist sellised, mis võivad seal laual seista ka kauem kui kolm päeva, ilma, et nende maitseomadused kuidagi muutuksid.

Meie oleme sellel aastal jõulude ajal kahekesi kodus ja kohe kindlasti seda traditsiooni ei järgi. Meil seisaks see laud ilmselt kuni järgmiste jõuludeni. Seekord on plaanis hoopis üks teine prantsuse jõulumagustoit. Aga sellest ja sellest, mis sellele eelneb, räägin ehk mõnes järgmises postituses. Siis, kui me oleme välja mõelnud, mida peale magusa võiks veel jõululaupäeval lauale panna. 

foto: livecityguide.fr

foto: france3-regions.fr