Great minds think alike

Wait! See on ju  m e i e  auto, mis just hoovist välja keerab. What is going on? See on esimene mõte, mis mu unesegasesse teadvusesse jõuab. Mu sisemised kõnelused on viimased kuus aastat olnud kakskeelsed. Nothing special here. 

Keeran natuke- tekk on nii mmmmmõnusalt soe ja padi on nii pehme- sirutan käe välja ning leian kõrvalt ainult tühja koha. Padi on alles. Aknaluukide pragude vahelt ei paista veel kübetki hommikukuma, järelikult on veel liiga vara. Kuulatan. Alumiselt korruselt ei kostu ühtegi heli. Kuhu ta läks?

Kui ma hetk hiljem kobamisi olen öökapilt telefoni leidnud, näitab selle liiga ere ekraan 6.03. Need on liiga varased kellanumbrid pühapäeva jaoks. Aga kuhu ta siis kadus? 

Ja järgmisel hetkel jõuab kohale teadmine ja ühes sellega on mu näol kõige suurem naeratus.

Ta läks kingituse järgi. 

Naeratan endamisi pimedas toas ja soojas voodis ning võtan tema padja kaissu. Ta sõitis pühapäeva hommikul kell 6 viieteistkümne kilomeetri kaugusele tööle, et ära tuua mu kingitus. Ta ei võtnud seda reede õhtul koju kaasa, sest ma oleks selle laupäeval avastanud. 

Ta on nii varemgi teinud. Ma tean teda.

Nüüd ei taha ma enam magada. Leban voodis ja olen vaikselt õnnelik. Mõtlen sellele, kui vedanud mul on, et keegi viitsib mu naeratuse nimel, selliseid tegusid teha. Ikka veel. Järgmisel hetkel tabab mind süütunne, sest mina sain tema kingitused palju lihtsamalt ära peita. Need olid me voodi all. Ma loodan, et talle meeldivad. Mis siis, kui ei meeldi?

Otsin kingitused üles, ronin voodist välja ja viin need allkorrusele. Kui ta tagasi tuleb, leiab ta need söögilaualt ootamas. Lähen tagasi voodisse aga ega ma enam magada ei saa. Huvitav, mille järgi ta läks?  

Natuke aega hiljem kuulen, kuidas meie auto hoovi keerab. Autouks avaneb, sulgub. Pagasiluuk avaneb, sulgub. Esiuks. 

Ma teesklen magamist, nagu lapsepõlve sünnipäevahommikutel, kui vanemad ja vend tordi ja lauluga äratama tulid. Aga C ei tule mind äratama. Selle asemel valmistab ta hommikusööki. Ma kuulen, kui teevesi valmis saab, sest kann teeb klõpsti.

Ootan natuke ja lähen siis ise allkorrusele. Magamisest ei tule enam midagi välja, mis sest, et kell on ainult natukene pärast seitsest. Mu kingitused ootavad keset hommikusööki, tema omade kõrval. Need ei ole pakitud, näen kohe, et me oleme samale teemale mõelnud. Great minds think alike!

Mind ootab üks pisike mustsõstrapõõsas ja üks pisike põldmarjapõõsas. Mu kaks kõige lemmikumat moosimarja. Kui C oma paki lahti teeb, leiab ta sealt paksu aiakujundaja entsüklopeedia. Ja paki südamekujulisi suhkrutükke. Sest et, kuus aastat.

Happy Sunday!

Bisous