Sama palju elevust kui köögi saabumine, pakkus meile täna hommikul ka aiamaa.
Leidsime sealt terve trobikonna igasuguseid põnevaid jälgi. Pisikestest pehmetest käpajälgedest (naabri kass?) kuni üsna sügavale vajunud sõralisteni (metskits?), sealt oli terve seltskond karvaseid ja sulelisi igatahes läbi jalutanud. Ega me päris täpselt ei tea kellega tegu on, kuni me nendega ühel hilisel õhtul või varasel hommikutunnil tõtt vaatame. Esimest korda loodetavasti läbi aknaklaasi.
Maapind on seal hetkel täpselt ideaalne, kui tahaks saaks need käpajäljed ilusti vormi valada. Kui rohi peale kasvab, siis ei näe kellegi jälgi enam. Huvitav huvitav, kes meil seal küll külas käib?
Maapind on ikka lõpuni tasaseks lükkamata. Täna ütles ehitaja, et ta tahaks kopa alles siis uuesti kutsuda, kui kõik majad on valmis. Aga kes teab, millal see ükskord juhtub, nii et järgmisel nädalal tuleb teda natuke veel tagant utsitada. Maamõõtja tulemise enne allkirjastamist me vist juba suutsime välja kaubelda.
Metsaelanike vaade.
Liumägi.
Jäljekütt.
Sõrad.
Käpad.
Meie aiamaa.
Naabrite õudus.
Kelle jälg?
No comments:
Post a Comment