MY FRENCH BLOG: Saab valmis või ei saa valmis?

That's the big question!

Ma alustasin selle postituse kirjutamist tegelikult juba laupäeval, pärast tavaks saanud majaskäiku ja siis oli selle jutustuse algus selline:

Kolimiseni on jäänud uskumatud 20 päeva ja ma pean tõdema, et meil ei ole sellele küsimusele vastust.

Kõik tööd on tegemata. Kõik! Ehitaja kinnitab, et saab-saab, kõik saab valmis aga töömeeste graafikud on sellised, et võib-olla ikka ei saa küll. Igaks tööks on erinev firma aga kõikidel neil on sada muud projekti samal ajal käsil. Ja tundub, et kõikide tähtaeg on märtsi lõpus. Aeganõudvate siseviimistlustöödega, nagu näiteks põranda paneku või seinte pahteldamisega ei ole alustatudki. Kõige toredam lugu on see, et maaler peaks tulema järgmisel nädalal värvima aga garaažis ja majapidamisruumis ei ole lagegi!

Nii kirjutasin ma laupäeval. Neli päeva hiljem, tänasel kolmapäevasel õhtul, kui ma oma postitust jätkan, tuleb mul uuesti alustada. Vahepeal on lihtsalt nii palju asju muutunud, ma jõuan vaevalt järge pidada. Muuhulgas käisime me eile õhtul pärast tööd uuesti ka majas. Ma saime sellele pealkirjas esitatud põletavale küsimusele vastuse. Maja PEAB SAAMA 30. märtsiks valmis.

Me oleme põnevil ja ärevil ja ausõna, hetkel muust kui majaga seonduvast eriti ei räägi.

15 päeva kolimiseni!

😯

Ma vist ei adu ikka päriselt veel, et me kolime ja et see nii kohe-kohe ees ootab. Ma ei teagi, kas mul on kahju siit ära minna. Siin on küll palju mälestusi ja kohti, mis on armsaks saanud aga mu kõhutunne ütleb, et eesootav trumpab need õige ruttu üle. Tasapisi olen küll hakanud teadvustama, et need on mu (peaaegu) viimased käigud siin linnas: viimast korda õnnelike kanade külmkapi juurde mune tooma, viimast korda lõngapoodi, mille omanik, mind nimepidi teab, viimased jalutuskäigud maja taga asuvatel metsateedel, jne jne. Aga et ma siia siniste aknaluukidega majja enam varsti kunagi sisse ei astu, terrassi peal köögivilja-potimajandust ei pea, keset ööd pööningu asuka toimetamiste peale üles ei ärka, pead vastu liiga madalat ukseava ära ei löö, talvel mantli ja öösärgiga pagariärisse baguette'i järgi ei lähe... see pole vist ikka päriselt kohale jõudnud. Või ei ole mul lihtsalt olnud aega, et seda päriselt endale teadvustada.

Mis siis nelja päevaga muutus?

Esimene ja kõige suurem uudis on see, et maja peab 30. märts valmis olema, muud võimalust lihtsalt ei ole, sest notari aeg on kinni pandud. Esmaspäeval helistas C ehitajale ja me saime teada, et ta on ise notariga juba ühendust võtnud ning tehingu sõlmimiseks kokkusaamisaja broneerinud. Meie ei ole midagi teinud. See tähendab seda, et ta on endas täiesti kindel, et maja saab õigeks ajaks valmis. Isegi, kui meie jaoks tundub täna üsna ilmvõimatu, et kõik tööd on õigeks ajaks lõpetatud.

Eelmisel nädalavahetusel, kui vaatamas käisime, siis ei oldud nädalaga mitte midagi tehtud. Põrandaplaatide paigaldajad olid küll käinud ja betooni siledaks lihvinud ning seinaäärse kile viisakaks lõiganud. Aga see oli ka kõik.

Eile õhtul kui majas käisime, oli vaatepilt pisut teine. Kõigepealt oli lõpuks ära tehtud majapidamisruumi lagi. Juhuu, maaler saab värvima tulla. Garaažis lage ikka veel ei ole, aga üks samm korraga. Majas töötasid kolm meest värvimisfirmast, parasjagu oli käsil pahteldamine. Me sõitsime sinna selleks, et tubade seinavärvid välja valida aga nüüd on lood hoopis sellised, et hetkel me tubade seinu ei värvi. Esiteks sellepärast, et kui me tahaksime igasse tuppa erinevat värvi, siis ei saa nad kohe täiesti kindlasti 30ndaks valmis. Teiseks sellepärast, et ühe toa värvimine maksab 500 eurot. Meie tahtsime värvida kolme tuba pluss ühte seina elutoas, ehk siis selleks oleks kulunud umbes 1800 eurot. Ma ei ole küll kursis siinse värvi- ja maalrimaailmaga aga see pakkumine tundus mu jaoks ülikallis. Me ei olnud arvestanud sellist summat oma eelarvesse hetkel ja seetõttu jäävadki seinad praegu valged. Maja hinna sees on kaks kihti valget värvi kõikjale ja nii hetkel jääb. On tähtsamaid asju praegu, kui need seinavärvid.

Ma arvasin, et ma olen natuke rohkem pettunud, et värvid ära jäävad aga tegelikult on täitsa okei. Mu kõhutunne ütleb, et me värvime ise need seinad suvel ära ja kulutame selle kokkuhoitava raha hoopis köögiviljapeenarde loomiseks ja aiatarvikute ostmiseks. Also, meil on kohe kindlasti vaja aed ümber ehitada ja selle maailmaga olen ma ennast viimastel päevadel rohkem kurssi viinud. Aiapiirde ehitamine nõuab üksjagu suurt väljaminekut.

Homme hakatakse lõpuks paigaldama põrandaplaate ja parkette. Loodetavasti läheb sellega kõik hästi. Selleks tööks on arvestatud nädal, kuni järgmise neljapäevani ei saa eriti midagi muud teha.

Köök tuleb 24ndal ehk päev hiljem aga vannitoamööblit ei tule. Selgus, et meie väljavalitud plaat on puidufirma laost otsas ja täiendus peaks saabuma alles aprillis. See tähendab nüüd seda, et me peame mingi muu lahenduse leidma. Kas ajutise või pikemaajalise, ei tea veel. Homme sõidame pärast tööd mööblitootja juurde arutama, mis edasi saab. Üks võimalus on selline, et elame mõned nädalad ilma vannitoamööblita, st ka ilma sealse valamu ja kraanita. Sellisel juhul tuleb meil aga torumees aprillis uuesti kutsuda ühendama. Kui hetkel on kõik torutööd hinna sees, siis pärast allkirjastamist tuleb meil ise nende tööde eest maksma hakata. Nii nagu ma ei tea maalrite töötunnitasusid, ei ole ma kursis ka torumeeste maailmaga.

Ma ei kujuta päris täpselt ette, millal veel seinu värvitakse, sest ideaalis peaksid need olema tehtud enne, kui köök tuleb ehk siis enne järgmist reedet. Aga kuni järgmise neljapäevani pannakse ju põrandaid. Vahepeal oli jutt selline, et värvitakse viimasel nädalal, ehk siis pärast kööki ja siis võib juhtuda nii, et seinad on veel värvimärjad kui me notari juures allkirju kirjutame. Viimasele nädalale on muide veel planeeritud uste, radiaatorite, pistikute ja laelampide paigaldamine ning veetorude ja elektrikaablite ühendamine- kõik toredad tööd, mida teha, kui seinu ei tohi puutuda.

Mõistad, miks meil on hetkel selline tunne, et on ilmvõimatu, et see õigeks ajaks valmis saab?

Aga peab. Põnev on. Vaatame, mis homme toob.

Bisous