Valmis vannituba.

Umbes natuke rohkem kui kaks kuud tagasi nägi meie vannituba välja just täpselt selline- üdini poolik ja mu ilumeelele natuke liiga kolevärviline. Tol hetkel ei osanud me temast eriti midagi arvata, lootsime vaid, et saaks ikka õigeks ajaks valmis. Kusjuures, lõpuks need valamu alused veetorud ühendatigi umbes samal ajal kui me esiuksest kaste sisse tassisime ja sõpradele tervitusjooke välja valasime. 

Tükk aega elasime ajutiste lahendustega poolikus vannitoas. Mitu nädalat ei olnud meil peeglit, nii et imetlesime enda asemel seinast välja turritavaid elektrikaableid. Valamualuse kapina kasutasime plaadijupist ja neljast torust meisterdatud mööblitükki, mille vastu ei olnud soovitav eriti toetada, kui ei tahtnud just C-le paanikahoogu tekitada. Vanni trapp seisis nädalaid puutumatult põrandaplaatidel, nii et lõpuks jäid sinna sellised randid, mida siiani ükski võluvägi pole suutnud täielikult eemaldada. 

Nüüd on vannituba aga esimene ruum, mille kohta võib vist öelda, et seal ei lähe enam vaja ei kruvikeerajat ega loodi. Valmis sai. Ma olen täiesti kindel, et ma jõuan aksessuaare, lilli ja korve/kaste/ kindlasti korduvalt veel vahetada. Aga hetkel on vannituba ainuke, kust midagi suurt ja olulist enam puudu pole. Laelamp on küll jah veel kuskil poeriiulil meid ootamas aga ma ei pane ta puudumist ausalt öeldes tähelegi. Ma ei ole seda ainuõiget veel kohanud ja niikaua töötab lambipirn ka väga hästi. 

Üleeelmisel nädalal saime kätte vannitoa mööbli- nii valamualuse kapi kui ka riiulisüsteemi. Esimese panime sõprade abiga paika üleeelmisel nädalavahetusel ja nüüd meil külas olnud C vanemate abiga saime lõpuks ka riiulisüsteemi üles seatud. Kui meil alguses oli kindel plaan riiulitele ka (kunagi tulevikus) uksed ette tellida, siis hetkel on selline tunne, et panipaik jääb vist täitsa avatuks. Kuna mõlemad mööblitükid on valmistatud samast puidust, siis passivad nad hästi kokku ja täiendavad teineteist. Üks ilma teiseta oleks natuke nagu sukk ilma saapata. 

 Riiulid said hiigelsuured, sest kõik ütlesid, et panipaiku peab ohtralt olema aga ausalt- mul ei saa kunagi olema nii palju kreemipotsikuid, et kõik need pinnad ära täita. Kui eelmises kodus saime me vabalt poole aasta seebi- ja šampoonivarud ära paigutatud (umbes nii tihti käime me neid soodsalt Saksamaalt ostmas), siis siia saaks nüüd vist vabalt terve aasta jagu ritta seada.  

Valamualuse kapi joonistasime ise valmis ja nagu öeldud, on see valmistatud samast puidust, kui riiulidki. Tegelikult jäi meil seda puiduplaati veel nii väga palju üle, et esiku garderoobisüsteem sai samuti sellest tehtud ja juba ka paika pandud ning üks suur plaaditükk ootab veel oma geniaalset ideed. 

Eelmisel nädalal käisid ehitusmehed kõige viimaseid tegemata töid lõpetamas. Neid viimaseid pisiasju, mida kuidagi moodi ei saadud kaks kuud tehtud. Vannitoa ja wc uksed vahetati õigete mudelite vastu, ustele pandi piidad, üks pistik parandati ära ja antenn sai samuti lõpuks ühendatud. Pea kõik lepingus kirjas olnud siseviimistlustööd on nüüd lõppenud. Vaja on veel teha värviparandused ning uksed üle värvida aga nende asjus saime me juba maalriga räägitud ning neil on meie maja tööd juunikuises kalendris ilusti kirjas. Jääme ootama. 

Bisous