A&J pulm

.... oli kirjeldamatult äge ja sõnaseletamatult kaunis. Täpselt selline pulm, millest me räägime veel aastaid hiljemgi. 

Olgugi, et me jõudsime pulmast juba esmaspäeva õhtul tagasi, ei osanud ma eile ega üleeile kuskilt otsast kirjutamist alustada. Emotsioone ja kirjeldusi, mida jagada, oli lihtsalt nii nii palju. Laadisin pildid üles ja kaugemale ei jõudnudki. Aga ehk läheb seekord paremini. 

Nii nagu siin eelmisel korral pulma ettevalmistustest rääkides kirjutasin, siis abielu registreerimine toimus linnavalitsuses ja oli selline üsna ametlik ja asjalik ja võrdlemisi lühikene toiming. 

Hoopis põnevamaks läksid asjad aga juba linnavalitsuse esisel parkimisplatsil, kui verivärske pruutpaar jagas igale autole salapärase kotikese. Kott sisaldas endas kummikomme, veepudelit, plaastreid, küüneviili, pakki salvrätikuid, rosetti auto kaunistamiseks ning mõistatustega ümbrikku. Lahti läks nö aaretejaht, läbi Alsace'i piirkonna linnakeste, sihtkohaks salapärane peopaik, mida keegi ikka veel ei teadnud. See tuli mõistatusi ära arvates ja erinevates linnakestes ülesandeid lahendades kõige lõpuks vastustest kokku panna. 

Pärast ligi kahte tundi seiklusi ja sõitmisi- u-turn'e ja d-tour'e- lakkamatus paduvihmas, mis õnneks küll kedagi ei suutnud morjendada, oli peopaiga müsteerium lahendatud.

Hästi hästi kõrgel pilvepiiri mägedes, keset paksu iidvana metsa vaikust, vaatega ümbritsevatele teravatele mäetippudele, autoga peaaegu läbimatu tee lõpus ootas meid.... lammastega laut. Tadaaaa! See on vaieldamatult üks kõige omapärasemaid pulmapeo paiku, kus ma olen viibinud ning millest kuulnud olen.

Muust maailmast täielikult eraldatud talu ongi koos oma lammastega spetsialiseerunud pulmade ja muude ürituste korraldamisele. Nädal aega varem pidas seal pulmapidu näiteks üks Saudi-Araabiast pärit paar. Suvisel pidude hooajal on pool laudast kaetud puitpõranda ja vaibaga, kaunistatud tuledekettidega ja valguspallidega ja küünaldega- ning selle kõige ilusa ja romantilise kõrval, kohe piirde taga elutsevad heinakuhjades ilusaks pügatud lambakesed. Nosivad vaikselt oma heinapõhku, liigutavad bruno marsi marry me peale kõrvu ja sabasid ning on absoluutselt võrratult armsad vaiksed väikesed karvased pulmakülalised. Nii nii äge. 

Nende laupäevaseks pulmapeoks panid A&J selle talu kinni täpselt kaks aastat tagasi. Täpselt nii uskumatult kaua, kulus neil ka ettevalmistusteks aega. Ja mitte sellisel viisil nagu mina vahel teen, et kui tähtaeg on kuu aja pärast, siis kõige intensiivsem töö algab tavaliselt viimasel nädalal (khmmm päeval). Nad tõesti tegutsesid kaks aastat, iga päev.

 Alates loomulikult kogu konseptsiooni ning ideede, värvikombinatsioonide ja muu sellise välja mõtlemisest kuni kõikide dekoratsioonideni, mis kõik ise oma kätega sõbra kuuris said valmis ehitatud, värvitud, kleebitud, liimitud. Külalistele meisterdati pisikene kingikotikene, milles olid imetilluke purk maasikamoosi (valmis meie kaasabil) ning heegeldatud lammas-võtmehoidja, mille pruut ise valmis heegeldas. Õppides kõigepealt selgeks heegeldamise põhitõed. Ühe lamba-võtmehoidja valmistamiseks kulus tal kaks ja pool tundi. Külalisi oli 40. 

Esmaspäeviti käisid A&J tantsukursustel valssi õppimas, et meile üks imeilus avatants tantsida ning kolmapäeviti õppis pruut viiulit. Kõigist kuuldud ja nähtud pulma ettevalmistustest on see mu meelest täiesti üle mõistuse ettevõtmine. Selline uskumatu pühendumine- õppida oma teise poole meeleheaks pulmadeks selgeks viiulimäng. Küll lapsepõlve viiulitundide baasil aga ikkagi. Hämming. 

Koos IT geeniusest sõbraga ehitas peigmees pulmadeks photobox'i. Ma ei suuda hetkel ühtegi ilusat eestikeelset vastet sellele leida. Appi. Igatahes, see statiivil seisev karp, seal alumisel pildil. Et külalised saaksid peomeeleolu hetki jäädvustada ning kohe ka pildi kätte saada, leiutasid nad DIY photobox'i. Karbi sisse peideti tavaline kaamera, mis ühendati välgu, pisikese printeri ning tablet'iga. Ligi aasta aega ja lugematu hulk (t) öötunde kulus kogu selle kaadervärgile tarkvara kirjutamiseks, sest seda lihtsalt ei eksisteeri. Hämming number kaks. 

Kui me kuulsime kõiki neid ettevalmistuste lugusid ning järgmisel päeval nägime ka pilte (alates J meigiselfie'dest kuni nende köögilauale tehtud kümnetest proovi lauakatete ülesvõtetest), ei suutnud me keegi uskuda, kui palju nad selle päeva jaoks ikka vaeva nägid. Kõike samal ajal veel ka saladuses hoides. See olevat olnud loomulikult kõige keerulisem osa. Lõpuks tõdesime kõik vaikselt nohisedes, et seda pulma saab olema väga keeruline üle trumbata.😉 

Pulmapidu ise oli pidu nagu pidu ikka. Algas sõrmuste vahetamise tseremooniaga, kus seda salvrätikute pakki läks vaja vist pea igal külalisel. Sellele järgnesid head ja paremad söögid ja joogid, vaheldumisi lõbusate mängudega. 

Meid kostitati nelja ülimaitsva käiguga- alustuseks kala, pearoaks Alsace'i piirkonna traditsiooniline roog Baeckeoffe- pardi- ja veiseliha valges veinis köögiviljadega. Seejärel saime eriti küllusliku juustutaldriku nahka panna ning magustoiduks oli prantslaste traditsiooniline pulmamagustoit pièce montée, saatjateks vaarika-šokolaadikook, maasika-toorjuustukook ning puuviljakandik. Oeh, seda kõike kirja pannes hakkavad kohe neelud tööle. 

Sõime, jõime, mängisime ja tantsisime varaste hommikutundideni. Ööbimispaika sõitsime siis, kui taevas hakkas juba koiduvalguses kumama ja pea saime padjale vist esimeste päikesekiirte paistel. Pühapäeval käisime ühe seltskonnaga väiksesel matkal ja teise seltskonnaga ühes armsas Alsace'i linnakeses jäätist söömas. Õhtul vaatasime kõik koos ettevalmistuste pilte ja videosid, mängisime mänge ja nautisime seltskonda. 

A&J sõitsid täna Ameerikasse oma mesinädalatele (kuu-ajane trip route 66-l) ja meie jääme nende tagasitulekut ootama, et reisimuljeid kuulda ja pulmapilte näha. 

Palju armastust, kallid!